/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/20/12752543t1h425a.jpg)
Kreml lükkas kolmapäeval tagasi Eesti territoriaalsed nõudmised Venemaale, mida põhjendatakse 1920. aasta Tartu rahuga.
Kreml: Eesti territoriaalsed nõudmised Venemaale on vastuvõetamatud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame seda vastuvõetamatuks ega saa sellega nõustuda,» vastas Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanike küsimusele, mida Kreml nendest nõudmistest arvab.
Vene president Vladimir Putin heitis juba palju aastaid tagasi võimaluse, et Baltimaadega peetaks territooriumi üle läbirääkimisi. 2005. aastal vastas ta Läti nõudmise kohta anda tagasi Pihkva oblastisse Põtalovo rajoonina üle võetud Ida-Abrene: «Nad ei saa mitte Põtalovo rajooni, vaid surnud eesli kõrvad.»
Riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes nõuab Venemaalt annekteeritud alasid tagasi, jõudis sellega Vene ajalehe Kommersant veergudele. Riigikogu esimehe sõnul on Venemaa hõivanud umbes viis protsenti Tartu rahu järgsest Eesti alast, ja ta nõuab seda tagasi.
Põlluaas võttis territoriaalsed nõudmised Venemaale jutuks pärast Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktor Sergei Beljajevi avaldust.
«Venemaa seadis järjekordselt Eesti õigusliku järjepidevuse kahtluse alla, kui kuulutas Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktori Sergei Beljajevi suu läbi, et Tartu rahuleping on kehtetu (Ria Novosti 18.11.2019),» kirjutab Põlluaas Facebookis.
«Tartu rahulepingu mittetunnistamine tähendab sisuliselt Eesti Vabariigi mittetunnistamist. See on meie riigi sünnitunnistus ja omariikluse üks olulisim alus. Sama arrogantne oli nõue, et piirilepinguga edasiminemiseks peab Eesti loobuma territoriaalsetest nõuetest Venemaa vastu. Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi,» on Põlluaasa seisukoht.
«Venemaa on annekteerinud ca 5% Eesti territooriumist. Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu. Eesti alade annekteerimine ei erine mitte millegagi Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest. Üks toimus lihtsalt mitukümmend aastat varem,» kirjutab ta.
«Eesti-Vene riigipiir on paika pandud Tartu rahulepinguga, mis on tänagi ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris. Kõik riigid taastunnustasid Eestit just nendes piirides. Piirilepinguga edasiminek saab tähendada ainult Tartu rahu ja sellega määratud piiri tunnustamist ja taastamist Venemaa poolt,» võtab Põlluaas oma seisukoha kokku.