Hoonete soojustamisele tuleb läheneda kompleksselt. Tegureid, millega arvestada, on palju, aga investeering tasub end kindlasti ära. Hoonete, rajatiste ja teede konsultatsiooni ning omanikujärelevalvega tegeleva osaühingu Sweco EST juhataja Toomas Rappi sõnul eeldab terviklikku lähenemist nii uute kui ka renoveeritavate hoonete soojustamine. „Renoveeritaval projektil tuleb enne soojustamist kindlasti konsulteerida projekteerijaga ja koostada projekt, et kõik soojustamisega seotud lahendused saaksid korralikult läbi mõeldud ja kavandatud. Sõltuvalt renoveerimise ulatusest ja kohalikust omavalitsusest võib olla vajalik ehitusteatise või ehitusloa hankimine.”
Hoone läbimõeldud soojustamine vähendab küttekulu
Osaühingu Sweco EST üldehituse üksuse juht Erik Lillepalu kinnitas tuntud tõde, et hoone läbimõeldud soojustamine vähendab küttekulu, parandab soojuslikku mugavustunnet ja vähendab hallituse tekke võimalust. Ajakohaste soojustusmaterjalide loetellu kuuluvad tema sõnul klaasvill, kivivill, puistevillad ja tselluvill, vahtpolüstüreen, ekstrudeeritud polüstüreenist soojustusplaadid, PIR-isolatsioonimaterjal (polüisotsüanuraadist isolatsioonimaterjalid) ja polüuretaanvahud ehk PUR-vahud.
„Kindlasti tuleb jälgida sedagi, et fassaadimaterjalid oleksid võimalikult pikaealised ja vajaksid tulevikus vähe hooldust. Saadaval on erineva hooldus- ja kasutusea ning maksumusega fassaadikatteid, nii krohvisüsteeme kui ka plaatkatteid. Mõistlik on eelistada pisut kallimat, aga parema kvaliteedi ja kasutuseaga materjali, sest hilisemal fassaadi ülevärvimisel ja hooldusel lisanduv tööjõukulu on suurem kui algne lisainvesteering,” ütles Lillepalu.
Vanal hoonel rohkem riskikohti
Uuematel hoonetel on tavaliselt juba olemas piisavalt korrektne projektlahendus ja suurim oht on soojustuse paigaldusvead ja võimalikud ehitusaegsed materjalide asendused, millest aitab üle saada professionaalse ehitusjärelevalve palkamine.