Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Mahesigade asemele tulid Järvamaa farmi mahelehmad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Neli aastat tagasi augustis jõudis Aafrika seakatk Järvamaal Valasti külas osaühingule Mahetooted kuuluvasse maheseafarmi.
Neli aastat tagasi augustis jõudis Aafrika seakatk Järvamaal Valasti külas osaühingule Mahetooted kuuluvasse maheseafarmi. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Neli aastat tagasi augustis jõudis Aafrika seakatk Järvamaal Valasti külas osaühingule Mahetooted kuuluvasse maheseafarmi. See tähendas surmaotsust ligi poolele tuhandele loomale.

Seafarmi omanik Marko Alev meenutas, et tollal ei teadnud õieti keegi, mis saab. Nad täitsid soovituslikud ohutusnõuded, kuid tagantjärele mõeldes oleks neid veelgi paremini täita saanud. „Võib-olla ei võtnud me algul asja nii tõsiselt, kui oleks pidanud,” sõnas ta. 2015. aastal, kui katk farmi oli tabanud, olid veterinaarameti hinnangul kõik ohutusnõuded täidetud.

Just enne seakatku oli Alev saanud valmis tapamaja, kuid see seisab tänini kasutuseta ja ootab oma aega. Vahepeal oli mõte uuesti seakasvatusega alustada, kuid kuna seakatk oli metsades endiselt liikvel, ei tahetud riskida. „Ei tahtnud elada nii, et kogu aeg pesed ja desinfitseerid ja hiir ei tohi ka farmist läbi joosta. Mis mahe see siga üldse on, kui ta õues käia ei saa,” rääkis Alev. Ka oleks tulnud palju uusi investeeringuid teha, ehitada söödale ja põhule vahelaod, desinfitseerimisvannid ja muu.

Aga see ei tähenda, et farm tühjana seisaks. Vahepeal tegeldi tavapärase põlluharimisega, kuid see polnud Alevi sõnul lahendus. Tänavu kevadel osteti aastavanused mullikad, kes on nüüd tiined ja hakkavad varsti piima tootma. 50pealine lüpsikari on samuti mahe ja käivad läbirääkimised, kuhu mahetoodangut müüma hakata.

Tagasi üles