Mida toob tulevik liha- ja piimatootjale?

Tulevikus hakatakse sööma rohkem kanaliha, sest seda peetakse tervislikumaks ning seda saab kiiremini ja odavamalt kasvatada. Foto: Shutterstock

Ehkki eurooplased hakkavad tulevikus vähem piima jooma, jagub meie piimatootjail Aasias turgu piisavalt. Küll aga teeb lihaturul olukorra raskemaks Euroopas ja Hiinas leviv seakatk. Lähemate aastakümnete kohta võib kindlalt öelda, et tulevikuliha on kana.

Neid mõtteid jagas konverentsil „Põllundus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme” Gira Foodi spetsialist Christophe Lafougere.

Aastaks 2050 prognoositakse planeedi rahvaarvu kasvu kahe miljardi inimese võrra, valdav osa sellest tuleb Aafrikast, aga märgatava panuse annab ka suurema ostujõuga Aasia. Seega peaksid meie toidutootjad Aasiat silmas pidama.

Lafougere’i jutu järgi prognoositakse viie aasta pärast Aasias tohutut piimatoodete puudujääki ja nad peavad järjest rohkem importima. Puudujääv piim saab tulla Euroopast, mingil määral ka USAst.

Ehkki järgmise kümne aasta jooksul väheneb piima joomine, kasvab vajadus sellest valmistatud toodete järele. „Maailm vajab järjest rohkem juustu ja suur osa sellest läheb Aasiasse,” rõhutas Lafougere.

Kui piimatootmine kindlasti suureneb, siis teine lugu on lihaga. Lihasöömise kasvu spetsialistid ei prognoosi. Selle taga on mitu põhjust, näiteks keskkonnahoiu eesmärgil kasvav taimetoitlaste arv.

„Tulevikuliha on kana ja kanaliha tarbimine kindlasti kasvab,” ütles Lafougere.