Mgła rännak läbi süngete ja uduste Poola metsade

Poola black metal-ansambel Mgła. Foto: Kuba Leszko

Mgła (eesti keeles hääldades «mgwa» ehk «udu») on poola ansambel, kes on jäänud üdini truuks black metal-muusika juurtele. See on muidugi vaid positiivne, me kõik teame, kuidas Dimmu Borgir on üritanud oma muusikat «arendada», ning nemad on black metal’ist kaugenenud punkti, kus nende viimase plaadi esimest lugu kuulates tabasin end korra mõttelt, et ega ma hoopiski Nightwishi plaati kogemata mängijasse ei pannud.

Mgłaga sellist segadust ei teki, kaugeltki mitte. Pea kaks aastakümmet tegutsenud kahemehebändi viimane, tänavu septembris ilmunud album «Age of Ex­cuse» kannab endas vana head hõngu, mida kuulates rändasid mõtted hetkeks näiteks legendaarse Darkthrone’i albumi «Transilvanian Hunger» (1994) juurde.

Mgła neljas kauamängiv on pigem «lühimängiv», kuna kuus lugu saab läbi 42 minutiga, ja see tundubki olevat Mgła plaadi pikkuse standard. Oluline on aga, et ükski lugu ei korda end, vaatamata sellele, et nende nimed on originaalselt lihtsad: «Age of Ex­cuse I», «Age of Excuse II», «Age of Excuse III» – nagu kõikidel Mgła plaatidel on kõik lood albumi nimilood.

Nagu juba mainitud, lööb albumil leiduv looming oma peente nüansside ja atmosfääriga kuulaja pahviks. Tegemist on rännakuga läbi süngete ja uduste Poola metsade, mida saatvad helid on kuulajale mõeldes väga ilusasti loogilises järjekorras ning kõik albumi lood on algusest lõpuni kaunilt seotud. Kandvad pausid lugude vahel on minu meelest absoluutselt õigustatud – tihedat kütet ju ei peagi jaksama 42 minutit järjest seedida.