Harry Tuul: lämmatame maksudebati?

Majandustoimetuse juhataja Harry Tuul. Foto: Sander Ilvest

Maksupööre on miski, mis on Eestis teemana õhus vähemalt kümmekond aastat, kuid raskusi on isegi debati pidamisega. Kõige selgemalt on oma ideed välja käinud Siim Kallas ja Indrek Neivelt.

Esimene on peamiselt rääkinud sotsiaalmaksu kaotamisest ja varamaksude kehtestamisest. «Ma koondaksin oma ettepaneku ühte punkti – sotsiaalmaksu kaotamisele. Rinne murtakse läbi ikka ühest kohast,» kirjutas Kallas ajakirja Edasi artiklis, mis oli pühendatud Isemajandava Eesti ettepaneku 30. aastapäevale. Lisaks on Kallas käinud välja ettepaneku varamaksudest. See on loogiline, sest Reformierakonna kunagine juuridee oligi maksustada tarbimist ja omamist, mitte raha teenimist.

Kui aga oravapartei esimees Kaja Kallas mullu septembris enne valimisi ERRile antud intervjuus poetas, et sotsiaalmaksu võiks kaotada, sai ta turmtuld nii konkurentidelt kui ka omadelt. Debatialge lämmatati eos ning nii me ei teagi, millega Kallas vähenevaid tulusid kompenseeriks või kuhu võiks maksusüsteem areneda. See on oluline, sest aina enam tööstuslikult tootmiselt teenusmajandusele pöörava Eesti ettevõtjatele on tööjõumaksud suureks kariks, kuna pidurdavad kiiret arengut.

Ilmselt ainsa tervikliku maksupaketi käis viis aastat tagasi välja Neivelt, kui esitas oma blogis viis ettepanekut, millest üks oli sotsiaalmaksu hüppeline alandamine, kusjuures puuduolev raha tuleks pahede maksustamisest (aktsiisist) ja ettevõtete tulumaksust.

Kokkuvõttes maksukoormus tema hinnangul ei suureneks, kuid väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormus väheneks oluliselt. Ettevõtete maksukoormus jagataks ümber, nii et inimestega seotud maksude asemel maksustatakse rohkem kasumit. Eile riigikogus jätkas Neivelt sarnast joont.

Debati naeruvääristajad eksivad või on küünikud, kui ütlevad, et selle ainus eesmärk saab olla tõsta makse ja rohkem ümber jagada. Arutada võib ja tuleb ka maksulangetuste üle, kui need ettevõtteid või kodanikke aitavad. Nagu sellegi üle, mida ettevõtted ühiskonnale tagasi annavad, kui nad selle ressursse kasutavad. Või selle üle, mis teenuseid me maksude eest üleüldse soovime.

Arutada võib ja tuleb ka maksulangetuste üle, kui need ettevõtteid või kodanikke aitavad.

Maksupöördelaadsele nihkele jõuti kõige lähemale 2015. ja 2016. aastal. Taavi Rõivase teine valitsus püüdis teosammul langetada sotsiaalmaksu, suurendades samal ajal käibemaksu (nt majutusasutustele) ja aktsiise, kuid valitsus lagunes. Jüri Ratase esimene valitsus plaanis suunata maksukoormuse tulumaksult tarbimismaksudele (nt auto- ja suhkrumaks, alkoaktsiis), kuid andis valju kriitika saatel üsna kiiresti alla.

Asi pole Ratases ega Kallases, mistõttu ongi võib-olla parem, kui debati võtaksid enda kanda mittepoliitikud. Poliitikud kipuvad seda üksteise võidu lämmatama.