Laaneots Läti televisioonis: Eesti ja Leedu vaatavad Lätit Balti riikide kaitsel nõrgima lülina

Erukindral Ants Laaneots. Foto: Peeter Langovits

Kaitseväe endine juhataja, erukindral Ants Laaneots ütles neljapäeval Läti televisiooni otsesaates, et Eesti ja Leedu vaatavad Läti sõjaväge Balti riikide kaitse kõige nõrgema lülina ning ta soovitas lätlastel oma kaitseväe ülesehitus kriitilise pilguga üle vaadata.

Reformierakondlasest parlamendisaadik Ants Laaneots kommenteeris Läti ja Eesti kaitseväe erinevust neljapäeval telefoni teel venekeelse kanali LTV7 otsesaates «Точкu над i» («Punkt I peal»).

Saatejuht Aleksejs Dunda märkis intervjuud Laaneotsaga sisse juhatades, et Lätis on käimas debatt kohustusliku ajateenistuse taastamise üle ning Eestis on ajateenistus ka praegu kaitseväe ülesehituses oluline osa.

Palun rääkige, kuidas teil ajateenistus toimib ja kuidas teil kaitsejõud komplekteeritakse?

Ma olen seda teie valitsuse liikmetega korduvalt arutanud. Teie 6000 sõdurist koosnev sõjavägi ei otsusta Läti kaitsmisel midagi. Kui ka sellele lisada 8000-11 000 Zemessardze vabatahtlikku, ei otsusta see midagi. Miks? Sest professionaalne armee, mis teil praegu on, on väga kallis. Seda esiteks. Teiseks, teil ei ole reserve. Väikesel riigil on väikesed mastaabid. Teie sõjavägi ja vabatahtlikud ei suuda vastu hakata sellele, mis on meie idanaabril.

See on üsna pessimistlik vaade.

Ei ole pessimistlik, ma tean täpselt, millest ma räägin. Ma olen kandnud 45 aastat sõjaväevormi. Ma teenisin 25 aastat nõukogude armees. Lõpetasin tankidiviisi komandöri esimese asetäitjana Hiina piiri ääres. Ressurssidega tuleb arvestada. Professionaalne armee on väga kallis. Kui vaadata Lääne-Euroopa sõjavägesid, on need väga väikesed. Praegu on tekkinud paanika, kui Venemaa alustas ümberrelvastumist ja valmistub silmanähtavalt agressiooniks. Nüüd vaatavad kõik Ameerika Ühendriikide poole, et ta tuleks appi, kuigi Lääne-Euroopas inimesi jätkub. Aga kõik desarmeerisid ennast pärast külma sõja lõppu ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Lätlastel on praegu palju probleeme. Ma räägin ausalt, eestlased ja leedulased vaatavad teid kõige nõrgema lülina Balti riikides.

Piinlik on seda kuulda. Aga mida te soovitate?

Soovitan teil oma kaitseväe süsteemi muuta. Esiteks, kui teie sõjaväe suurus on 6000 inimest, annab see kokku ainult ühe brigaadi, mitte rohkem. Sellega ei ole võimalik kaitsta Läti üle 60 000 ruutkilomeetri suurust territooriumit. Zemessardzse saab aidata, aga ma ütlen veel kord, kui te tahate omada mingeidki võimalusi enese kaitseks, tuleb süsteemi muuta.

Kui palju on Eesti armees inimesi?

Üks saate külalistest: 15 000 statistika järgi. Lätis 5000 ja Leedus 5000.

Laaneots: Need on ametlikud numbrid. Meil on reservis ette valmistatud 70 000 inimest. Kaitseliidus on 26 000 inimest. Kaitseliit on sama, mis teie Zemessardze. Selles plaanis ei ole te meiega võrdsed.

Kui suur on Eesti kutseline armee?

Meie sõjaväe kutselise osa moodustab Scoutspataljon, mis on ka rahuajal täies koosseisus ja tegutsemisvalmiduses. Eesti osaleb palju välismissioonidel ja sinna on tarvis vabatahtlikke. Kutseline on ka meie merevägi, on meie merevägi suur või väike, see on juba iseküsimus. Samuti on kutselised sõjaväelased Ämaris õhujõudude baasis teenivad kaitseväelased.

Kui palju käib Eesti kaitseväest aastas läbi ajateenijaid?

Me võtsime Eestis üle Soome süsteemi, võtame aastas 3300-3400 ajateenijat, see sõltub eelarvest. Aasta õpetame minimaalselt välja sõjaaja pataljoni. Sellises koosseisus viib pataljon läbi ka õppuse. Kui ajateenijad on väljaõppe läbinud, jäävad nad 15-20 aastaks reservi. Me kutsume neid aeg-ajalt õppusele. Kõige olulisem on, et nad moodustavad ühtse kollektiivi. Need poisid teenisid koos aega ja kui nad õppustel jälle näevad, neil on hea meel üksteist jälle näha.

Kui palju maksab üks sõdur Eesti eelarve jaoks?

See ei ole võrreldav sellega, kui palju maksab üks Läti elukutseline sõdur. Ma ei oska praegu hoobilt seda maksumust välja öelda. Ma kordan, et Läti on kaitse mõttes kolmest Balti riigist kõige nõrgem.

Vene saatkond soovitas Laaneotsal tankist välja ronida

Venemaa Tallinna saatkond ärritus Laaneotsa intervjuust ning tegi täna avalduse, kutsudes riigikogu liiget Ants Laaneotsa innukamalt tegutsema Eesti-Venemaa saadikurühmas.

«Ülalmainitud rahvasaadik räägib taas mingist Venemaa «ettevalmistatavast rünnakust», ilmselt harjumusest, mille omandas pikkade aastate jooksul teenides punaväes, kus harjus maailma nägema läbi tankisihiku,» seisis saatkonna Facebooki-kommentaaris.  

«Tahaks taas kord soovitada Ants Laaneotsal tankist välja ronida ja asuda täitma oma praegusi parlamendiliikme kohustusi, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni riigiduumaga sidemete arendamise saadikurühmas, kuhu ta meldis end eeldatavasti mingi sunnita. Nimelt sel sügavalt rahumeelsel väljal on laialdased võimalused näidata end, mis vastaks märksa suuremal määral meie riikide huvidele,» märgiti kommentaaris.

Endine Eesti kaitseväe juhataja Laaneots lõpetas tankistina Harkivi tankikooli ja teenis tankistina välja polkovniku auastme. 

• Ants Laaneotsa intervjuud Läti telekanalile saab vaadata siit, intervjuu algab pärast saate 32. minutit.