Postimehe Fond esitleb Noor-Eesti teadusgranti

Postimehe hoone Tallinnas Maakri tänaval. Foto: Toomas Huik

Sihtasutus Postimehe Fond kutsub neljapäeval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi valgesse saali Noor-Eesti teadusgrantide tutvustusele. Postimehe Fond panustab Noor-Eesti teadusgrantidega aastas Eesti rahvuse, keele ja kultuuri hüvanguks kuni 300 000 eurot.

Kell 16 algaval üritusel peab grante hindava teadusnõukogu liige Toomas Kiho ettekande teemal «Mille eest me seisame?» ning grandieeskirja ettevalmistanud töörühma juht Martin Ehala annab ülevaade granditaotlemise tingimustest ja hindamisest. Ettekannetele järgnev Postimehe Fondi vastuvõtt.

Noor-Eesti teadusgrandi eesmärk on arendada ja mitmekesistada humanitaar- ja ühiskonnateaduslikke uuringuid, mis aitavad kaasa Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele ja mille uurimistulemused on potentsiaalselt tähenduslikud ja olulised Eesti ühiskonna enesetunnetuse arengule 21. sajandi globaliseerunud maailmas.

Grandi suurus on kuni 100 000 eurot aastas ja see antakse kuni kolme aasta pikkusele uuringule, koos võimalusega taotleda ka üht jätkugranti. Sõltuvalt taotluste tasemest kavatseme välja anda kuni kolm granti aastas. Täpsem info on registreerimislehel.

Noor-Eesti teadusgrantide taotlusi hindab 11-liikmeline teadusnõukogu, kuhu kuuluvad teadlased ja haritlased Krista Aru, Raul Eamets, Martin Ehala, Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Marju Kõivupuu, Mihhail Lotman ja Tarmo Soomere ning Postimehe Fondi esindajatena Peeter Helme, Merili Nikkolo ja Andrus Raudsalu.

«Avalikkuse kaasamine granditaotluste hindamisse on vähemalt Eestis uudne praktika,» ütles grandieeskirja ettevalmistanud töörühma juht Martin Ehala. «Loodame, et see suunab koostama taotlusi, mille sisu ja olulisus on mõistetavad ka väljaspool akadeemilist ringkonda.»

«Teadus on universaalne. Kultuurid on unikaalsed. Kõik mis eales teaduses on loodud, on sündinud mingil ajahetkel, teatud kindlas kultuuris seal valitsenud teadmiste ja vaimulaadi põhjal. Kuigi teadus on praegu  rohkem rahvusvaheline kui sajandeid tagasi, ei ole ükski teadlane ilma emakeele ja kultuurita bioloogiline arvuti, mis universaalsete teadmiste põhjal uut teadmist genereerib. Kõik, mis inimkond iial teeb või saavutab, võrsub mingi kindla kultuuri pinnasest – sõna kultuur algne tähendus ongi «maad harima»,» arutles Ehala.

«See etümoloogia aitab paremini mõista, kuidas kõik, mis ühiskond loob, olgu majanduses, poliitikas, rahvastikus, teaduses või kunstides, sõltub sellest, kui hästi on haritud kultuuripinnas, millele külvatakse. Paradoksaalsel kombel ei ole haritlaste, kunstnike, ega muusikute peamine panus aga kaubastatav. Luua võib küll maale, filosoofilisi teooriaid, sümfooniaid, ning hea õnne korral ka sellest ära elada, kuid põhimõtteliselt on kultuur nagu õhk, mida kõik tasuta sisse hingavad hetkest, kui nad sünnivad kuni oma viimase hingetõmbeni, selle olemasolule vaid siis mõeldes, kui õhupuudus hinge matma hakkab,» lisas Ehala.

Tema sõnul on vaimuteadused see osa kultuurist, millel on tõenäoliselt kõige väiksem võimalus end loomemajanduse põhimõttel ära elatada. Samas on just selles valdkonnas sündinud ideed ühiskonna arengut enim viljastanud, meenutagem kas või valgustuse mõju Euroopa teaduse ja tehnoloogia arengule, Herderi mõju allasurutud rahvaste, sealhulgas eestlaste enesetunnetuse tekkimisele või Noor-Eesti haritlaste mõju eesti rahvusriigi väljakujunemisele.

«Seepärast on Postimehe Fond otsustanud algatada oma esimese suuremahulise toetusprogrammi just humanitaar- ja ühiskonnateaduste vallas, rahastades uuringuid, millel võiks olla mõju eesti kultuurikeskkonna ja ühiskonna enesetunnetuse arengule praeguses kiiresti muutuvas maailmas,» lisas Ehala. 

Taotlused tuleb kirjutada eesti keeles ja sama nõue kehtib ka tulemuste avaldamisele. «Muidugi võib tulemusi avaldada paralleelselt ka teistes keeltes, kuid Noor-Eesti uuringud on tähenduslikud ja olulised just Eesti ühiskonnale,» lisas Ehala. «Seetõttu peavad tulemused olema kättesaadavad eeskätt eesti keeles ja laiemale avalikkusele.»

Lähemalt saate lugeda siit.