Riigikohus: süüdistatavat ei saa lõputult vahi all hoida

Foto: Elmo Riig

Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtis määruses tähelepanu, et olukorras, kus on küll olemas alus isiku vahi all pidamiseks, ent selle kestus on jõudnud õigusriiklikult lubamatu valuläveni, peab kohus kaaluma vahistuse asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga.

Samas asjas rõhutas riigikohus, et asja arutava kohtu ülesanne on tagada kohtumenetluse korrakohane toimimine ja lahendini jõudmine mõistliku aja jooksul.

Riigikohus hindas Harju maakohtus pooleliolevas kriminaalasjas süüdistatava Sergey Kuznetsovi kaitsja Sven Sillari määruskaebuse alusel, kas süüdistatava ligi neli aastat kestnud vahistus on jätkuvalt proportsionaalne.

Selle aasta 13. juuni määrusega luges maakohus süüdistava vahistuse jätkuvalt põhjendatuks. Maakohus hindas, et vahistatu, keda süüdistatakse kuritegeliku ühenduse juhtimises osalemises ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, võib vabaduses viibides hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma.

Samuti on maakohtu hinnangul olemas oht, et süüdistatav võib vabaduses viibides panna toime õigusemõistmisevastaseid kuritegusid. Ringkonnakohus jättis 27. augusti määrusega maakohtu lahendi muutmata.

Riigikohus selgitas kaitsja määruskaebusele vastates esmalt, et kriminaalmenetluses on vahistuse näol tegemist põhiõiguste kõige intensiivsema riivega. See tähendab, et isikut tohib pidada vahi all üksnes siis ja nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks tõepoolest vältimatult vajalik.

Vaidlusaluses kriminaalasjas puudub riigikohtu hinnangul vähimgi selgus, millal võiks maakohtu menetlus päädida lõpplahendi tegemisega. Seetõttu on jõudnud kätte kriitiline piir, millest edasi ei saa süüdistatava vahistust enam proportsionaalseks pidada. Nii tuleb Riigikohtu sõnul ringkonnakohtul asja uue arutamisel kaaluda vahistuse asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga.

Võttes arvesse menetlusosaliste käitumist senises kohtumenetluses, rõhutas riigikohus, et kohtumenetluse pooled ning teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtuniku korraldusi. Kui kohtuistungil ilmneb, et mõni kohtumenetluse pool ilmselgelt kuritarvitab oma menetlusõigusi, et kohtumenetlust takistada või venitada, tuleb kohtul sellisele käitumisele reageerida, sest on kohtu ülesanne tagada kohtumenetluse korrakohane toimimine ja lahendini jõudmine mõistliku aja jooksul.