Kuidas mäletada Stalinit?

Erik Bulatov, «Silmapiir», 1971/1972. Foto: WikiArt.org

Minu esimene kokkupuude Boris Groysi raamatuga «Stalinismi totaalne kunstiteos» toimus ülikoolis semiootikaõpingute ajal. Siis kandis see küll pealkirja «Stalin-stiil», ilmus Akadeemias järjejutuna ja lugeda tuli seda Ülle Pärli loengu tarbeks. Mäletan hästi, kuidas sai ülikooli raamatukogus teksti kallal töötatud, vahepeal tekstilt pilku tõstes ja aknast välja vaadates.

«Stalinismi totaalne kunstiteos» ilmus 1988. aastal Saksamaal pealkirja all «Gesamtkunstwerk Stalin». Selle autor oli 1980. aastate alguses Nõukogude Liidust emigreerunud ning elas ja töötas nüüd Saksamaal. Nagu Oleg Kulik ja Aleksandr Brener tuuseldasid muuseumides ja valgetes kuupides ning külvasid seal kaost, võttis ka Boris Groysi raamat rääkida kunstisuundadest, millest vähemalt kaks esimest ehk vene avangard ja stalinistlik sotsrealism pidasid muuseumi millekski, millest tuleb edasi minna.