Eesti asub taotlema vaatlejastaatust Arktika Nõukogus

Arktika. Foto: NOAA Fisheries, Polar Ecosystems Program /SWNS.COM/NOAA Fisheries, Polar Ecosystems

Eesti soovib saada Arktika Nõukogu vaatlejariigi staatust, kuna Arktika muutub geopoliitiliselt järjest olulisemaks ja Eesti on otseselt seal toimuvatest arengutest mõjutatud. 

Neljapäeval otsustas valitsus, et ka Eestist peaks saama Arktika Nõukogu vaatlejariik, sest see annab võimaluse olla rohkem ja rahvusvahelisemalt kaasatud Arktikaga seonduvate teemadega. Eesti on kõige põhjapoolsem mitte-Arktika riik ning seega otseselt seal toimuvastest arengutest mõjutatud.

Arktika Nõukogu (Arctic Council) on üks olulisemaid regiooni küsimusi käsitlevaid koostööfoorumeid ning tegeleb Arktika säästva arengu ja keskkonna kaitsmisega.

Välisministri Urmas Reinsalu sõnul jagunevad Eesti huvid Arktikas peamiselt kolme valdkonda – teadus, majandus ja julgeolek – ning Eesti aktiivsem tegevus Arktika suunal pakuks Eesti teadlastele ja ettevõtetele rohkem võimalusi osaleda erinevates koostööformaatides.

«Näiteks võimaldaks vaatlejastaatus meie teadlastele, kes tegelevad polaaruuringutega, suuremat ligipääsu teadusfondidele ning aitaks tõhustada uuringuid töörühmade kaudu,» lausus Reinsalu ning lisas, et samuti on Eestil Arktika suunal ka mitmed majandushuvid, näiteks kalandus, logistika ja keskkonnasäästlik tehnoloogia.

«Arktika jätkusuutliku arengu tagamine vajab riikidevahelist koostööd ja laiapõhjalist poliitilist toetust ning see ei peaks olema ainult Arktika riikide ülesanne, vaid ka Arktika lähedal asuvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastutus,» sõnas Reinsalu. 

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti (Reformierakond) sõnul on see vajalik samm. «Olen aastaid rääkinud, et peaksime Arktika Nõukogus vaatlejastaatust taotlema ja nüüd on see samm siis astumisel,» ütles Paet.

Tema sõnul on Arktika muutumas geopoliitiliselt järjest olulisemaks ning sealsed arengud mõjutavad otseselt ka meid. Seetõttu tasub kasutada kõiki diplomaatilisi võimalusi piirkonna tuleviku osas kaasarääkimiseks.

«Kliimasoojenemise tõttu on tõusnud riikide ja ettevõtete huvi Arktika piirkonna vastu,» ütles Paet. «Jääkatte sulamine võimaldab ligipääsu Arktika uutele nafta ja gaasi leiukohtadele ning nende hõlvamisega kaasnevad ka võimalikud pinged riikide vahel. Näiteks Venemaa on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud suuri investeeringuid oma Arktikas asuvate relvajõudude arengusse,» mainis ta ning lisas, et samuti on Arktikas jää taandumise tõttu muutumas laevatatavaks uued veeteed, millest üks olulisemaid on Aasiat Euroopaga ühendav meretee Põhja-Jäämerel piki Venemaa põhjarannikut.

«Meil on võimalik panustada sellesse, et Arktikas püsiks rahu ja hea rahvusvaheline koostöö ka tulevikus,» lisas Paet.

Sel nädalal asutas Paet Euroopa Parlamendi Arktika-sõprusgrupi, mille eesmärk on tihendada Arktikast huvituvate saadikute koostööd ning toetada Euroopa Liidu Arktika-suunalist tegevust ja jagada teadmisi piirkonna ees seisvate arengute osas.

Välisministeerium moodustab vaatlejastaatuse taotlemise ettevalmistamiseks töörühma, kuhu on kaasatud ka teised ametkonnad.

Eesti esitab oma avalduse 2021. aastal, pea kõik avalduse esitanud riigid on sinna vastu võetud.