Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Jaaganti poliitikaradar. Viienda kategooria orkaan (17)

Sel nädalal räsis orkaan Eesti poliitmaastikku. Foto: Nasa/Reuters /Scanpix
Copy

Kogu nädala haaras enda kaisutusse maaeluminister Mart Järviku skandaal, kus pea iga päev lisandus uusi infokilde ja iga asjaosaliste selgitus tõi juurde rohkem küsimusi kui vastuseid. Saaga varjus hiilis riigikogu saalis suurema tähelepanuta kolmandale lugemisele riigieelarve ning vaikselt poetas end saadikute lauale II pensionisamba reformi eelnõu. Neile mõlemale vähene tähelepanu meeldib. Küll tuleb ka nende kord, aga sel nädalal viis koalitsiooni kriisi servale...

JÄRVIKU SAAGA

Valitsuskoalitsioon avastas neile läheneva viienda kategooria orkaani just enne selle maabumist ja tormi serv tuuseldas kõik segamini. Hetkel ollakse tormisilmas ning üürikest aega kasutatakse nüüd ettevalmistusteks, et orkaani teine serv vastu pidada ilma laiali lendamata. Lootust, et see õnnestub, suurendab asjaolu, et orkaan on juba hakanud vähehaaval vaibuma. Tormikahjude alla võib lugeda...

... Järviku võimetuse veenda peaminister Jüri Ratast selles, et kõik, mida maaeluministrile ette heidetakse, on alusetu.

... ultimaatum EKRE asejuhilt Martin Helmelt, et Järvikuta pole enam ka seda koalitsiooni.

... EKRE poliitikute süüdistuskahuri umbropsu lasud igas võimalikus suunas opositsiooni, meedia, koalitsioonikaaslaste, prokuratuuri, andmekaitse ja muude asutuste pihta.

... Järviku kohta Postimehe kaudu teatavaks saanud info, et oma nõuniku soovitusel ministri tehtud otsus on kasulik inimestele, keda Järvik tunneb juba lapsepõlvest. Kas see on ka põhjus, miks Järvik sellise otsuse tegi, ei ole teada, aga huvide konflikti kahtlustele annab see fakt vaid hoogu juurde.

... Järviku katse ametist maha võtta nii kantsler kui asekantsler. Esimene avalikustas majasisese kirjavahetuse, mis Järvikut heas valguses ei näita. Teise osas on veidi segasem lugu, kus minister kasutab vana tuttavat taktikat nimega «Ära lase inimest lahti, koonda tema töökoht». Sisu on mõistagi sama.

... Järviku avalikud esinemised, kus ta ei ole suutnud usutavalt selgitada, miks ta takistas oma tegevusega PRIA tööd ning kas ta osutas oma tuttavatele sellega teenet.

... opositsiooni esitatud umbusaldusavalduse hääletus riigikogus. See küll kukkus läbi, aga sundis hambaid kiristades Järviku umbusaldamise vastu hääletama päris suure hulga koalitsioonipoliitikuid, kes tegelikult arvavad, et Järvik peaks ametist lahkuma. Mitmetel neist tuli seda vastuolu ka selgitada, mis kellelegi head tuju ei tekita.

Mis saab edasi? Ratase moodustatud kõrgete riigiametnike komisjon on lubanud Järviku skandaali asjaolud selgeks teha kümne päevaga. Mulle on öeldud, et tegelikult on Järviku lahkumine koalitsioonis juba sisuliselt otsustatud, ja sellele viitavad ka mitmed juhtivate keskerakondlaste ja isamaalaste sõnavõtud. Praegusel kümnepäevasel tormisilmal on mitu eesmärki.

1) Võita aega. Emotsioonid on vaja maha saada, et vältida olukorda, kus keegi ütleb taas kord midagi sellist, millest on hiljem väga raske taganeda. Samuti vajab EKRE aega, et leida uus minister, seda on alati parem teha, kui avalikkuse tähelepanu ja surve on mujal.

2) Harjutada EKREt külma veega. Järjekordsest ministrist ilmajäämine on EKRE-le väga valus ja selle mõttega harjumine võtab veidi aega. Samuti tuleb leida viis, kuidas seda sammu selgitada eelkõige oma valijatele nii, et sel nädalal öeldud kõvad sõnad ei näeks liiga rumalad välja. Ahjaa, süüdlane on ka vaja leida.

3) Suunata meedia tupiktänavasse. Nüüd saab Ratas nädal aega vältida vastamist Järviku-teemalistele küsimustele, sest «laseme uurimiskomisjonil tegeleda, küll sealt saame vastused». Sama saavad teha kõik teised osapooled.

4) Saada oma sõnadele kaalu. Kui Helme esitab otse Ratasega kohtumise järel ultimaatumeid, on selge, et Ratase sõna tema jaoks just kuigi palju ei maksa. Komisjoni esitatud faktid annaksid Ratasele otsustuskaalu juurde. EKRE jaoks, kes seni on saanud ainult kinnitust, et Ratas on koalitsiooni püsimise nimel pea kõigeks valmis, see vaevalt Ratase autoriteeti tõstab.

Kuidas lahendust esitatakse? Hiljemalt ülejärgmise nädala alguses, kui Ratase loodud komisjon on dokumendipaki kokku pannud, võib ennustada umbes kaht varianti:

1) faktide hulgast leitakse midagi, mis seni polnud Järviku saagas teada või oli vähem tähelepanu saanud. See asjaolu tuuakse esile, EKRE juhid väljendavad üllatust ning teatavad, et see on küll halb. Järvik teeb suuremeelse sammu taanduda. EKRE süüdistab meediat;

2) uusi põrutavaid fakte ei selgu, kuid nenditakse, et kuigi meedias esitatu pole leidnud nende jaoks lõplikku kinnitust, on kahtlused endiselt üleval ja valitsuse töö häiritud. Minister teeb riigimeheliku sammu ja taandub. EKRE süüdistab meediat.

Järviku eksirännakud 
Järviku eksirännakud Foto: SKUNK.EE

SOLVA(U)MISE KUNST

Kaja Kallase üsna õnnetu tsitaat ERRis näitab ilmekalt, kui kerge on poliitikas liigsete emotsioonide tõttu edu peaaegu maha mängida. «Vaadates kõike seda, mida Ratas peaministrina on korda saatnud, siis ta peaministrina müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui ta saaks jätkata peaministrina, ja ma arvan, et see ei ole Eesti huvides,» ütles Reformierakonna esimees. Peaminister Ratas asus valjuhäälselt nõudma Kallaselt vabandamist, kuna tema sõnul tähendavad need sõnad süüdistust, et Ratas on valmis Eesti riigi reetma.

Sellel tsitaadil on kaks vaatepunkti.

Kaja Kallas mõtles siinkohal Ratase põhimõtete puudumist, seda, et Ratas on valmis tegema lõputult järeleandmisi, et peaministrina jätkata. Nii on Kallas oma mõtet hiljem selgitanud. Ja tõesti, Ratas on päris paljust taganenud, kohe esimese asjana oma valimiste-eelsetest sõnadest, et ta EKREga koalitsiooni ei tee. Aga tõesti, Kallase mõtet võib lugeda ka nii, et Ratas on valmis oma positsioonil püsimiseks ka Eesti riigiga kauplema, mis on tõsine etteheide. Teadupärast loeb kommunikatsioonis ikkagi see, kuidas mõistab sõnumit selle vastuvõtja.

Jüri Ratas nägi selles tsitaadis suurepärast võimalust. Kindlasti puudutas Kallase öeldu Ratast ka isiklikult, aga poliitikas ollakse kriitikast vähemalt avalikkuse ees üle ja võimalusel pööratakse see enda kasuks. Solvumiseks lihtsalt pole aega ega ruumi, kui on kätte mängitud võimalus kasutada opositsioonijuhi tsitaati tema enda vastu. Ratase solvumine olnuks ehk veel mõjusam, kui ta oleks suutnud jätta kasutamata mõne võimaluse neist kümnetest Kallase tsitaati enda kasuks pöörata.

Miks see on oluline? Poliitikas on nii, et vajadusel mäletatakse ja vajadusel unustatakse. Kallase sõnad näitavad, et Kallas surub praegust koalitsiooni tihedamalt kokku. Sest tõesti, Kallase jaoks on näha, et Ratas teeb peaaegu mida iganes, et võimuliit EKRE ja Isamaaga püsiks, seega mida tugevamalt Ratas seal küljes on, seda parem Kallasele. Senine elu on näidanud, et valitsuse järgmine skandaal on juba teel. Ratas teab, et see valitsus on tema ainus võimalus olla peaminister, nüüd Kallase poolt solvatuna on jälle grammikese lihtsam hoida laualt maas Reformierakonna partneriks mineku ideid, mis mõnel EKRE-peavalu käes vaevlejal võib tulla.

Tagasi üles