Vadim Štepa: impeeriumi ja föderatsiooni vahel

Vene lipp. Foto: Caro/Olaf Jandke/Scanpix

Vilniuses toimunud hiljutisel Venemaa opositsiooni üritusel «Vaba Venemaa» räägitakse teemadel, millest Venemaal kõnelda ei saa, kirjutab poliitikavaatleja Vadim Štepa.

Nädal tagasi, 9.–10. novembril peeti Vilniuses järjekorras juba kaheksas Vaba Venemaa foorum. See on Venemaa opositsiooni suurim üritus, mida peetakse regulaarselt kaks korda aastas Leedu pealinnas, sest Venemaal ei paista olevat kuidagi võimalik seda korraldada. Peamiselt on osavõtjad Venemaa poliitilised emigrandid, foorumi hingeks on kunagine male maailmameister Garri Kasparov.

Siiski on kõigile foorumitele kohale sõitnud ka oma 200-300 inimest mitmelt poolt Venemaalt. Paljudele neist on Vilniuse üritus sisuliselt ainuke koht, kus saab kodumaiste asjade üle vabalt arutada, sest Venemaal valitseb jätkuvalt riiklik propaganda ning teisitimõtlejate represseerimine on aina tugevnenud.

VIII foorumi esimene arutlusring sellist nimetust kandiski – «Putini režiimi repressiivne praktika». Osavõtjad jõudsid järeldusele, et kodanikuvabaduste mahasurumine on praegusel Venemaal hakanud juba jõudma peaaegu Nõukogude totalitarismi tasemele. Muide, üks selle arutlusringi vedajaid oli ukrainlasest endine poliitvang Venemaal Oleg Sentsov.

Foorumi teised teemad olid sama huvitavad ja olulised, ehkki Venemaal neist peaaegu ei kõnelda. Näiteks Berliini müüri langemise 30. aastapäev ning Venemaa ja lääne praegused suhted. Kas Valgevenest võib saada «uus Krimm»? Eri regioonide elanikke huvitasid vähemalt sama palju oma piirkonna arengu ja omavalitsuse küsimused. On ju teada, et viimaste aastate kõige suuremad protestimeeleavaldused ei ole piirdunud üksnes pealinnade Moskva ja Peterburiga, vaid on toimunud ka mitmes oblastis ja vabariigis. Kusjuures Venemaa vabariikides liitub sellega väga valus teema: Kremli ränk surve vabariikide riigikeelele, mis on sisuliselt koolide õppekavast välja tõrjutud.