Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Peeter Espak: soov dekonstrueerida eestlast (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Dekonstruktsioon on osa loomulikust kultuuriprotsessist. Edward von Lõngus «President Pätsi mitu nägu», 2018.
Dekonstruktsioon on osa loomulikust kultuuriprotsessist. Edward von Lõngus «President Pätsi mitu nägu», 2018. Foto: Repro

TÜ Orientalistikakeskuse vanemteadur ja mõttekoja Ühiskonnauuringute Instituut juhataja Peeter Espak heidab ühtse Eesti kooli visioonidele ette soovi vormida uut multikultuurset eestlast identiteedipoliitika ning ajaloo ümberkirjutamise abil.

Kavasid Eesti kooli ja seeläbi Eesti ühiskonna muutmiseks millekski muuks on viimasel ajal esitatud mitmeid, kuid nende plaanide tegelik sisu jääb avalikkusele tihti varjatuks, kaunisõnalise kantseliidi või teaduslikuna esitatud kuivade ridade vahele peitu. Paljud ei tajugi, et üritatakse propageerida uut multikultuurset Eesti kooli, kus eesti keel, rahvus ja kultuur peavad omal maal järeleandmisi tegema teistele, selleks et nood tunneksid ennast siin hästi.

Näiteks esitab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk (vt err.ee 10.09) visiooni, «et eesti noored ei tõmbaks «meie-piiri» etnilise grupi põhiselt, nagu nende vanemad on seni teinud, vaid oleksid valmis eestlaste hulka arvama ka venekeelsed eestlased».

Kahe kogukonna – eesti ja vene – eraldatus ei tulene niisiis mitte sellest, et kahe rahvuse päritolu, identiteet nagu ka suhtlusringkonnad ongi erinevad, vaid süü kahe kogukonna eraldatuses pannakse hoopis kahele eraldi koolile. Ühtlasi ka Eesti riigile, nagu ka etnosele. Probleemiks olevat muuhulgas eestlaste vähene avatus, mida andvat parandada varaste suhtlemisvõimaluste loomisega, mis tõenäoliselt tähendabki kahe kooli liitmist.

Tagasi üles