Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Jane Remm näeb puude taga metsa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jane Remm, seeria «Kännud». Õli lõuendil, 2018–2019.
Jane Remm, seeria «Kännud». Õli lõuendil, 2018–2019. Foto: Karel Koplimets

Jane Remmi «Vaateid maastikule» linnagaleriis on füüsiliste tunnuste põhjal fotorealistlik maalinäitus. Alates nelja-aastase diplomiõppe läbimisest Tartu Ülikooli maalierialal ja ka pärast interdistsiplinaarset magistristuudiumit EKAs on Remm jäänud kindlalt maalivahendite juurde. Kui tema omaaegne Tartu diplomitöö oli pigem kaldu akadeemilise realismi poole, siis Remmi järgnenud maalisarjad on alati olnud rangelt kontseptsioonile allutatud ja üha kindlamalt fotorealismi suunatud.

Viimasel paaril aastal on metsade lageraie, puidu väljavedu ning laiemalt ökoloogiaprobleemid senisest massiivsemalt avalikkuse teadvusse ja jututeemadeks tõusnud – Jane Remmi detailitäpsetele metsamaalidele on see heaks fooniks. Raske on hinnata, kuivõrd suur või väike on näituse tekstilise osa mõju vaatajale; trendidele omaselt on taustu avav kirjasõna ja näituse kontseptuaalne raamistik nüüd esitatud trükise kujul. Kunstniku saatetekst oma kasinuses ja faktitäpsuses oleks otsekui mittemaalija kirjutatud ja on kui õpikunäide aegadest, kui artistic research magistriõppe alussambaks tehti – poeetilist kujundlikkust lisavad näitusevihikusse pigem tekstid Tallinna Kunstihoone kuraatorilt Siim Preimanilt ja Tartu Ülikooli biosemiootikult Kalevi Kullilt.

Tagasi üles