Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kääpa metsad eristuvad oma puutumatuse ja liikide poolest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raie Kääpa maastikukaitsealal.
Raie Kääpa maastikukaitsealal. Foto: Eesti metsa abiks

Kääpa maastikukaitseala asub Tartu ja Jõgeva maakonna piirimail, jäädes Vooremaast otse itta. Kaitsealale jäävad Jõemõisa-Kaiu järvestik ja Kääpa jõgi. Pindala jääb napilt alla 2300 hektari.

Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku, sest siin leidub loodusdirektiivis loetletud väärtuslikke järve-, märgala-, niidu- ja metsaelupaiku nagu vanad loodusmetsad, rohundirikkaid kuusikud ning soostuvad ja soolehtmetsad. Metsas kasvavatest taimedest on loodusdirektiivis nimetatud palu-karukella ning kaitseala veed tähtsad saarmale ja mitmele direktiivis nimetatud kalaliigile. Lindudest on kaitseala metsad koduks merikotkale, kalakotkale, metsisele ja mitmele rähniliigile.

Kaitseala on oluline maastikuline tervik keset kultuurmaastikke ja majandusmetsi ning seda loetakse maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalaks. Samuti on see tähtis puhkealana ja pärandkultuuri seisukohalt. Umbes 70 protsenti kaitsealast on mets. Seejuures on isegi avalikult leitavatelt satelliidipiltidelt näha, et praegu on (veel) tegemist raietest rüüstamata alaga, mis eristub selgelt ümbritsevatest metsadest. Hooldamist vajavad niidud on oluline osa kaitseala loodusväärtusest, ent nende pindala on tagasihoidlik ega mõjuta ka metsade terviklikkust.

Tagasi üles