Raamatukoguhoidjad: vanglaraamatukogude sulgemine tekitab ühiskonnale suurt kahju

Tallinna vangla raamatukogu. Foto: Erik Tikan

Alates detsembrist vanglate raamatukoguhoidjad enam tööle ei tule, sest justiitsministeeriumi hinnangul ei ole raamatukogusid vangidele vaja. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) seevastu näeb otsuses suurt kahju kinnipeetavate taasühiskonnastamisele.

Postimees avaldab alljärgnevalt ERÜ avaliku pöördumise vanglaraamatukogude sulgemise vastu:

«Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) soovib Justiitsministeeriumilt tagasisidet meedias kõlanud infole selle kohta, et kaotatakse vanglaraamatukogud. Ühing näeb selles suurt kahju kinnipeetavate taasühiskonnastamisele, sest selles protsessis on suur positiivne panus raamatukogude tööl.

Vanglaraamatukogu on universaalse koostisega kogu ega ole pelgalt huvi- või ajaviitekeskus. See tagab juurdepääsu teadmistele ja kultuurile, toetab elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning on oluline tugiteenus hariduse omandamisel. Just viimast rõhutasid oma pöördumises ka vanglates töötavad õpetajad.

Vanglate raamatukogud on eri aegadel olnud ka kehvas seisukorras, kuid viimasel ajal on olukord palju paranenud. Vangla raamatukogu juhib raamatukoguhoidja, kelle ülesandeks on raamatute hankimine, kogu korrashoidmine ja laenutamine ning ka kirjanduse soovitamine, sest just tema on selle ala spetsialist. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kui Eestis vastava kutse andja raamatukoguhoidjatele andis just sel nädalal välja 7. taseme kutse ka ühele vangla raamatkoguhoidjale.

Raamatukoguhoidja arvestab võimaluste piires oma lugejate vajadustega, nii ka kinnipidamisasutuses. Kuna vangla puhul on tegemist eritingimustega, on inimese abistamine õige tee leidmisel ülioluline. Kirjandus võib siin imet teha. Kuid kui ei ole kedagi sobivat lektüüri hankimas ega soovitamas, ei ole sel ka õiget mõju. Vanglas on lugejateks lisaks kinnipeetavatele ka psühholoogid, sotsiaaltöötajad, valvurid jt. Süstematiseerimata raamatute kogu riiulitel ei saa kuidagi toetada inimese resotsialiseerimist, sest raamatukoguhoidja oma teadmiste ja oskustega on sellest protsessist välja lülitatud. Raamatukogu annab võimaluse muuta argipäev mõtestatuks ja leida väärtused, mida oma elus järgida.

Kahjuks jõudis info vangla raamatukogude likvideerimisest Eesti Raamatukogude Ühingusse meedia kaudu. On väga kahetsusväärne, et ilma eelneva arutelu ega isegi teavituseta on asutud mõtlematult lõhkuma toimivat süsteemi. Sellise teo motiivid jäävad arusaamatuks, seda enam, et väidetavalt ei ole põhjuseks rahapuudus.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kui kutseorganisatsioon, mis hõlmab kõiki raamatukogutüüpe ja aitab kaasa raamatukogude arengule, ei pea vanglaraamatukogude sulgemist põhjendatuks. See halvendab kinnipeetavate taasühiskonnastamist.

Raamatute hankimine on plaanis teha teiste vangla töötajate ülesandeks, eeldamata seejuures mingit pädevust raamatuturul orienteerumiseks. Kaob raamatukoguhoidja kui õpetaja roll, kes oskab anda soovitusi ja mõjutada seeläbi lugeja arengut.

Eesi Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus on nördinud, et vanglaraamatukogud ilma teemasse süüvimata likvideeritakse, kaalumata tõsiselt selle negatiivseid tagajärgi.»