Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Täna Vabadussõjas: punane laviin

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
9. polgu mehed kaevikutes 1919. aastal.
9. polgu mehed kaevikutes 1919. aastal. Foto: Olaf Esna erakogu

Punaarmee 7. armee 2. kütidiviisi üksused avasid 15. novembril 1919. aastal tule Eesti 9. polgu positsioonidele Narvast umbes 20 kilomeetrit idas, Jamburgi lähedal. Algas kaks nädalat kestnud lahing, mida nimetatakse ka esimeseks Narva kaitselahinguks.

Võiks küsida, miks pidanuks Eesti sõdur üldse võõral pinnal, kuskil Jamburgi all verd valama. Vastus on lihtne: piire ei saa kaitsta – või täpsemalt neid pole arukas kaitsta – piiridel, vaid seda tuleb võimaluse korral teha vaenlase territooriumil. Eriti kui otse piiri taga, juhul kui looduslikuks-loomulikuks piiriks lugeda Narva jõge, asub Eesti mõõtkavas selline suur ja oluline linn nagu Narva. Kevadel oli rinne seisnud linnale lähemal ja tagajärg oli, et narvalased pidid elama pommirahe all, mis eriti hävitavalt tabas Narvat aprillis, kui maa pealt pühiti terve Joaoru linnaosa. Loodearmee kaks pealetungi olid rinde kaugemale itta nihutanud, puhuti lausa Petrogradini, kuid nüüd oldi taas Narva lähistel ja käes oli Vabadussõja viimane vaatus.

Tagasi üles