Täna riigikogus umbusaldusest pääsenud maaeluminister Mart Järvik (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) plaanib toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri koha ära kaotada. Toomas Kevvai, kes täna selles ametis on, ütleb, et nägi sellist struktuurimuudatuse ettepanekut alles eile.
Asekantsler Kevvaile tuli temast lahtisaamise plaan üllatusena (31)
«Minu teadmine minister Järviku plaanist mind vabastada piirdub sellega, et nägin ministeeriumi struktuuri muutmise ettepanekut alles eile meie dokumendihaldussüsteemis. Pean tunnistama, et see oli minule üllatus, et seda tüüpi struktuurimuudatus on planeeritud,» ütles Kevvai maaeluministeeriumi suhtekorraldaja vahendusel. Täna selgus, et minister tahab seda asekantsleri kohta ära kaotada ning jaotada ümber kahe alles jääva asekantsleri vastutusalad.
Kevvai jätkas: «See valdkond, mis mul on – toiduohutus ning teadus ja arendus – täidab mu igapäevase kalendri kuhjaga ära, nii et ma ei oska kindlasti öelda seda, et tegemist oleks ametikohaga, millel ei ole koormust.» Tema hinnangul selle koormuse panek kantslerile pigem vähendaks meie võimekust toiduohutusega tegeleda kui suurendaks.
«Omalt poolt pole ma mingit tüli ministeeriumis tunnetanud seoses toiduohutuse auditiga,» tunnistas Kevvai. Ametniku sõnul viidi audit läbi professionaalselt. «Ja nii minu vastutusvaldkonna osakonnad, kui ka ma ise tegime auditi tiimiga igakülgset koostööd. Tänaseks oleme selle auditi raames tehtud parendusettepanekud juba ka arvesse võtnud ja meetmed rakendanud. Peamiselt puudutas see rakendusuuringute projektide prioriseerimise täpsemat korraldust,» lausus ta.
Ei vallandata, aga koht kaotatakse ära
Täna riigikogus minister Järvikule esitatud umbusaldusavalduse üle toimunud hääletuse eel selgus, et EKRE poliitik kavatseb ametist vabastada oma asekantsleri, kes vastutab toiduohutuse eest. Maaeluministeeriumis vastutab toiduohutuse eest asekantsler Kevvai, kelle haldusalas on ka veterinaar- ja toiduamet, mis on listeeriaskandaali üks osapooli.
Järvik asekantsler Kevvai vabanemise plaani ei eitanud ning vastas, et tema soov on tagada Eestis toiduohutuse valdkonna töö, et see oleks perfektne. «Praegu on seal probleeme. Seda näitas ka toiduohutuse audit,» põhjendas ta.
Siiski hiljem, vastates sotsiaaldemokraat Indrek Saare küsimusele, lausus Järvik, et ei kavatse asekantslerit vallandada, vaid muudab hoopis maaeluministeeriumi põhikirja, millega saaks Kevvai töökoha ära kaotada.
Minister tunnistas, et allkirjastas eile õhtul ministeeriumi põhimääruse muudatuse ettepaneku ja saatis selle kooskõlastusringile. Ministri sõnul tuleb see valitsuse istungil arutusele järgmisel nädalal.
Veel selgitas Järvik, miks ta tahab kantsler Lemettist vabaneda. «Osa vastusest on see, et kui mina tagan toiduohutuse auditi ja kantsler seisab sellele vastu, siis see ei ole koostöö,» põhjendas ta.
Reformierakondlase Kristiina Šmigun-Vähi küsimusele vastates ütles Järvik, et ei kavatse siiski tervet personali vallandada – ülejäänud teevad tema sõnul tubli tööd.
Kokku on ministeeriumis asekantslere kolm. Lisaks Kevvaile ka kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.
Kantsleriga koostöö ei laabu
Maaeluminister Järvik teatas eelmisel nädalal EKRE pressiteenistuse vahendusel, et tegi ettepaneku maaeluministeeriumi kantsleri Lemetti teenistusest vabastamiseks.
«Avaliku teenistuse seaduse kohaselt võib ministeeriumi kantsleri teenistusest vabastada, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Minu hinnangul meie koostöö ei laabu ja olen teinud valitsusele ettepaneku Lemetti vabastamiseks kantsleri ametikohalt seaduses ettenähtud alustel ja korras,» teatas Järvik.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo direktori Urmas Seaveri sõnul saab vabariigi valitsuse seaduse kohaselt kantsleri ametisse nimetada ja ametist vabastada valitsus ministri ettepanekul. Valitsus see nädal seda küsimust ei aruta.
Seaduse kohaselt vabastatakse kantsler teenistusest, «kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu».
Kantsler Lemetti avalikustas möödunud nädalavahetusel maaeluministri ja tema nõunike vahelise kirjavahetuse, mis seadis kahtluse alla minister Järviku sõnad, et tänaseks endine nõunik Urmas Arumäe talle põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) volituste asjus nõu ei andnud.
Jutt käib kriminaalasjast, kus PRIA on toetuse petmiseskeemis kannatajaks ja vajas seetõttu ministrilt kahjunõude esitamiseks volitust.
PRIA on seisukohal, et Arumäe takistas neil menetlemast ettevõtteid, keda ta varem advokaadina esindas. Järviku puhul on välja tulnud, et süüdistatavad isikud on tema lapsepõlvesõbrad. Arumäe puhul algatas Põhja ringkonnaprokuratuur uurimise seoses võimaliku toimingupiirangu rikkumisega. Arumäele endale ei ole kahtlustust esitatud. Avalikkuses on üles kerkinud küsimused nii Arumäe kui ka Järviku võimalikust huvide konfliktist.