Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Hoogsalt kasvav perefirma tõusis Eesti suurimaks maksumaksjaks (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu Terminali juhid Rauno (vasakul) ja Raido Raudsepp on Kärknas tsisternvagunite vahel üles kasvanud. Nüüdseks on kunagisest mängumaast saanud tööpõld, kus mahutid kokku ligi 60 miljonit liitrit kütusega. Sellest umbes poole moodustab riigi vedelkütuse reserv.
Tartu Terminali juhid Rauno (vasakul) ja Raido Raudsepp on Kärknas tsisternvagunite vahel üles kasvanud. Nüüdseks on kunagisest mängumaast saanud tööpõld, kus mahutid kokku ligi 60 miljonit liitrit kütusega. Sellest umbes poole moodustab riigi vedelkütuse reserv. Foto: Margus Ansu

Kolmandas kvartalis oli kümne suurima äriühingust maksumaksja hulgas kuus kütusega tegelevat ettevõtet, mis maksid maksu kokku 178,5 miljonit eurot. Kõige enam täitis riigi kukrut aga Tartu lähedal Kärknas tegutsev AS Tartu Terminal, makstes 39,05 miljonit eurot ehk ligi poolteist miljonit eurot enam kui teiseks jäänud Philip Morris Eesti OÜ.

Mõistagi ei sattunud Tartu Terminal maksumaksjate edetabeli tippu üleöö, kuid just viimastel aastatel on nende kasv olnud vaat et peadpööritav. Väljendudes kiretus arvude keeles: mullu kasvas nende müügitulu 55 protsenti, 132,4 miljoni euroni ning puhaskasum 57 protsenti, ületades 900 000 euro piiri. Müügitulust suurima osa moodustas kütuse hulgimüük, mis suurenes aastaga 67 protsenti, 107 miljoni euroni, kuid 20 protsendi võrra ehk 20 miljoni euroni kasvatati ka jaemüüki. Tänavu peaks tulema veel parem aasta.

Ent arvude taga on inimesed, Tartu Terminali taga terve pere. Ettevõtet veavad vennad Rauno ja Raido ning nende ema Malle Raudsepp. Tõsi, praegu on ohjad 39-aastase Rauno ja temast neli aastat noorema Raido käes, kuid nagu mehed ausalt tunnistasid, on ema nende nõukogu, kes käib ja kontrollib, et kõik õigesti tehtaks. Otsused sünnivad Raido Raudsepa sõnul siiski konsensuslikult. Tema hinnangul on kolmeliikmeline otsustaja väga efektiivne ning annab suurte väliskorporatsioonide ees selge eelise: otsused langetatakse väga kiiresti ning kui tekib plaan, on juba poole tunni pärast teada, kas sellega minnakse edasi või mitte.

Tagasi üles