Niidulaik põllumaade vahel pole looduskaitsjate soovunelm, vaid praktiline vajadus

Kui poollooduslikud kooslused kaovad, siis kaovad ka paljud elupaigad sellistele putukatele, kes tolmeldavad põllukultuure. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Miks on vaja looduses taastada elupaiku nende endisele kujule? Miks peaksime muretsema, et putukaid aina vähemaks jääb? Neile ja teistele küsimustele otsiti vastuseid Pärnus toimunud looduskaitsekonverentsil, kus teadlased ja praktikud jagasid kogemusi käesoleval kümnendil Eestis toimunud eri ökosüsteemide taastamistöödest.

„Oleme siin, et praegune parim teadmine looduskaitsest nii teadlaste, ametnike kui ka teostajate poole pealt kokku võtta ja üksteisega jagada. Nii tagame, et kõik see, mida looduskaitses teeme, annaks häid tulemusi,” ütles RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

Viimase üheksa aasta jooksul on juba päris palju elupaiku taastatud ja rohkelt kogemusi nii õnnestumiste kui vahel ka ebaõnnestumiste kohta. „Kogukond, kes selle tööga tegeleb, on päris suur. Soovisime nad kõik kokku tuua ja kogemusi vahendada,” sõnas RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv.

Miks üldse on vaja taastada poollooduslikke kooslusi? „Poollooduslike kooslustega on seotud suur osa meie pärismaistest liikidest,” selgitas Kohv. „Kui need kooslused kaovad, siis me reaalselt kaotame osa Eesti loodusest, sest kaovad paljud elupaigad putukatele, kes tolmeldavad põllukultuure. Mida vähem on meil tolmeldajatele sobilikke elupaiku, seda keerulisem on põllumajanduses toitu toota.”