Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Nädala mõte: kartulite asemel päikesejaam? (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riina Martinson FOTO: Mailiis Ollino
Riina Martinson FOTO: Mailiis Ollino Foto: Mailiis Ollino

Mööda Eestit sõites jäävad järjest sagedamini silma rohumaadel laiutavad päikesejaamad. See on uus tootmisharu meie põllumajanduses – päikese­elektri tootmine.

Kui kartuli- ja viljakasvatusest saadav tulu sõltub suuresti taevataadi armust ja kliimamuutused toovad paari aastakümne pärast Eestisse senisest veelgi enam torme ja paduvihmasid, siis valget aega jagub enam-vähem sama palju igal aastal. Seega aitavad põllule ritta seatud päikesepaneelid ilmariske hajutada ja tõotavad stabiilset sissetulekut.

Eestlastele meeldib uus tehnoloogia ja kui meie hüppav tiiger näitavat juba mõnda aega väsimuse märke, siis võib-olla saame mõne aasta pärast maailma ees uhkustada, et oleme üks tubli põhjamaine päikeseenergia püüdja.

Huvi päikesepaneelide paigaldamise vastu on igatahes praegu suur. Lausa üüratult suur, nagu ütleb sel kevadel oma päikesejaama tööle saanud Kellamäe talu peremees Jaak Kõiv, kelle juures käivad nüüd eraisikud ja ettevõtjad üle Eesti, et uurida, kuidas jaama rajamiseks asju ajada. Ja kas ikka tasub ära?

Tasub küll, usub Kellamäe peremees, eriti kui õnnestub taastuvenergiatoetuse ree peale jõuda. Nimelt lõppes eelmise aastaga alles ehitatavatele üle 51 kW päikesejaamade toetusskeem. Küll aga saab veel järgmise aasta lõpuni küsida taastuvenergiatoetust kuni 50 kW jaamadele.

Sellest tulenevalt soovitaksegi praegu enim liituda just selliste elektrijaamadega, mis toetuse ala mahuvad, esmaspäevase seisuga oli Elektrilevi menetluses 1124 säärast liitumismenetlust. Tõsi, kõik need ei ole põllumehed, aga muljet avaldavalt suur arv ikka.

Tihtipeale öeldakse, et eestlane võib küll sõnades rääkida loodushoiust, aga kui jutt läheb oma rahakoti peale, siis vaadatakse ikka, kust odavamalt saab. Elu näitab, et iga kord see nii siiski pole. Nimelt ütleb tänases Maa Elu loos Tammejuure mahetalu peretütar, et kui nad tulid välja teatega, et kasutavad oma mahetoodete valmistamisel päikeseenergiat, kasvas klientide arv hüppeliselt ja paljud küsivad praegu neilt jõuludeks midagi head oma pere, klientide või töötajate kingikotti. Just seda silmas pidades, et kingitus oleks valmistatud loodust säästes.

Oskame küll hinnata meie toidutootjate pingutusi!

Tagasi üles