Juhtkiri: reformijad hoidku Coopile pöialt

Kasvus aktsiaturg. Foto: Caro/Westermann/Caro/Westermann

Tallinna börs saab peagi oma nimistusse lisa. Juba uuel nädalal algab märkimisperiood, mille järel saab selgeks, kelle vahel jaotub ligi poolesaja miljoni euro väärtuses Coop Panga aktsiaid. Ühtlasi selgub, milline on Eesti inimese investeerimisisu.

Nimelt on Coop Pank rõhutanud, et eelisjärjekorras saavad löögile just jaeinvestorid – teisisõnu üksikisikud, mitte eri tüüpi fondid. Nagu ütleb panga juhtkond: tahetakse luua rahvaaktsia, mis tähendaks, et omanikke oleks palju ja seekaudu ka börsil kauplemine tihedam. Eks ole näha.

Iseenesest on majanduses kõrgkonjunktuur. Hooga on kasvanud palgad ja tänu sellele ka inimeste säästmisvõime. Nüüd, kus raha on juba mõnda aega pangakontole kogunenud, investeerimisobjektid enam üksnes ei paista, vaid juba pressivad aknast ja uksest sisse – kinnisvara, hoiulaenuühistud, ühisrahastusplatvormid ja muud pealtnäha väikse riskiga võimalused rikkust suurendada.

Tallinna börs on selle näilise ralli kõrval üks vaikne koht. Tallinna aastane käive ei küündi Stockholmi börsi päevase käibe lähedalegi. Sellest hoolimata on viimased börsile saabumised kõvasti üle märgitud, eelkõige küll niinimetatud institutsionaalsete investorite poolt. Detsember näitab, milline on Coop Panga start.

Valitsuskoalitsiooni praeguse plaani järgi kavandatud pensionireform hakkab majandust mõjutama alles hiljem. Eelkirjeldatu kaudu saab aga juba praegu hinnata, kas ja kui väga inimesed ise investeerida soovivad.

Mõneti irooniliselt on ju pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise järel otsustanud siinsed pensionifondid vähendada oma kohalikule turule investeeritud varade mahtu. Seega tühimik on iseenesest tekkimas. Mõistagi pole aga jaeinvestori raha igaühe taskus.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse möödunudaastase uuringu järgi pole tervelt veerandil peredest üldse mingeid sääste või need on väiksemad, kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks.

Ehk saab börs lähiaastatel lisagi ning inimestel püsib võimalus paigutada reguleeritud turul oma raha likviidsesse varasse. Nõnda lööks vähemalt kaks kärbest ühe hoobiga.

Veel 32 protsenti on selliseid peresid, kes saaksid hakkama üks-kaks kuud, kui nende kõik sissetulekud ära kukuksid. Teisisõnu on ülekaalukalt neid, kel suurt vaba raha ei ole. Neil peredel on aga praeguse seisuga võimalik üpris varsti vähemalt paar tuhat eurot avansina välja võtta.

On selge, et lühiajalist kasu saab sellest rahast lõigata eelkõige lotovõiduga või siis tõesti sellega, et ollakse teistest palju targemad. Investeerimistulu on seevastu enamasti selline, mis end alles kaugemas tulevikus ilmutab. Seega kipub kiire raha kiiresti kaduma.

Kõik, kes ootavad, et teisest sambast vabanev raha jõuaks siiski tootval kujul Eesti majandusse tagasi, peaksid nüüd Coop Pangale kõvasti pöialt hoidma. Küllap julgustaks see teisigi oma raha investeerima.

Ehk saab börs lähiaastatel lisagi ning inimestel püsib võimalus paigutada reguleeritud turul oma raha likviidsesse varasse. Nõnda lööks vähemalt kaks kärbest ühe hoobiga. Eesti majandusse investeeritaks jätkuvalt raha ja eestlane ise tunneks selle käekäigu pärast muret.

Ideaalses maailmas võiks kõik just selliselt välja mängida. Hoidkem siis ettevaatlikult pöialt.