Aimar Altosaar: haritud mehed elavad kauem ja neil on rohkem lapsi

Seminaril «Eesti mees ja tema sugu» täitus tahvel mehi iseloomustavate andmetega. Foto: Erik Tikan

Hiljuti loodud ja riigilt miljon eurot rahastuseks saanud Pere Sihtkapital andis oma tegevusele avapaugu meeste tervisele ja isadusele pühendatud üritusega. Millest juttu tuli ja kuidas see eestlasi rohkem lapsi saama paneb, kirjutab Aimar Altosaar.

Pool aastat tagasi tegevust alustanud rahvastiku- ja perepoliitika edendamiseks loodud Pere Sihtkapitali seminaril «Eesti mees ja tema sugu» võeti luubi alla laste ja perega seotud teemad meeste vaatevinklist. Tegu oli sihtkapitali esimese suurema avalikkusele suunatud ettevõtmisega.

Meeste roll ühiskonnas ja perekonnas on viimaste aastakümnete jooksul palju muutunud ning kuulda on olnud arvamusi, et sugudevaheline rollijaotus ongi muutmist vajav igand. Meeste elukvaliteet, tervis ja kokkuvõttes ka eluiga jääb naiste omale alla ning see sunnib otsima vastuseid küsimustele, miks see nii on ning mida teha, et olukorda muuta. Selle taustal on murekohaks kujunenud ka rahva liiga madal sündimus. Tõenäoliselt on need probleemid – nii meeste varajane tervise halvenemine ja suremus kui ka perekondade ebastabiilsus ja sündimusnäitajad – omavahel seotud, mistõttu alustaski Pere Sihtkapital just meeste probleemide käsitlemisest.

Pereteemalised arutelud keskenduvad sageli naistele, uurides, kuidas end koduste tööde, laste ja mehe vahel jagada, kui ise samal ajal täiskoormusega palgatööl käia. Meeste ja isade rolli pereelus on hakatud rohkem tähtsustama ja uurima aga alles viimasel ajal. Samuti muretsetakse nüüd enam selle üle, kuidas mehed ennast üldse tunnevad, milline on nende tervis.

Rahvastikustatistika näitab, et paraku tunnevad mehed end kehvemini kui naised – nende keskmine eluiga on lühem ning ka tervis muutub varem viletsemaks. Statistikaameti juhtivanalüütiku Alis Tammuri avaettekanne, mis keskendus meeste ja isade statistilisele profiilile, tõi välja, et Eestis on meeste eluiga ja tervena elatud aastad väga tugevasti seotud haridustasemega. Kuigi meeste hulgas pole kõrghariduse omandamine nii populaarne kui naiste seas, annab see juurde palju eluaastaid, eriti aga tervena elutud aastaid. Üheks võimalikuks põhjuseks nimetas Tammur seda, et parem haridus võimaldab teenida suuremat palka, mis muudab tervislikuma toidu ja eluviisid kättesaadavamaks. Vähem oluline pole ka kõrgharitute suurem terviseteadlikkus. Samuti kahjustavad madalamat haridust eeldavad ja madalapalgalised tööd sageli rohkem tervist.