Kommentaar. Balti riikidele on jäänud vaid võimatud valikud

Muutuvas julgeolekuolukorras on Eesti panustanud üha enam heale läbikäimisele Prantsusmaaga. Sel nädalal osaleb Eesti president Kersti Kaljulaid oma Prantsuse ametikaaslase Emmanuel Macron kutsel Pariisi rahufoorumil. Pildil riigipead kätlemas Élysée palee ees esmaspäeva õhtul. Foto: LUDOVIC MARIN/AFP/Scanpix

Julgeolekut Läänemere ääres mõjutavad üha enam kaks üksteisega seotud arengut: kasvav ebakindlus Ameerika Ühendriikide rolli suhtes ja rahvusvaheliste institutsioonide habrastumine.

Kõige haavatavamas olukorras on kolm Balti riiki. Meie julgeolekupoliitika seisab keerulise ülesande ees: kuidas valmistuda USA kohaloleku võimalikuks nõrgenemiseks tulevikus, ilma et me ise oma tegevusega suurendaks selle arengu tõenäosust.

Meie seisukohast peaks see olema kogu Euroopat ühendav ülesanne. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni hiljutine intervjuu The Economistile tõi aga teravalt esile Euroopas valitsevad lahkhelid strateegilistes eesmärkides.

Balti riikide julgeolek on praegu mitmes mõttes tugevam kui kunagi varem. Oleme tihedalt lõimunud lääne kogukonnaga eelkõige tänu Euroopa Liitu (EL) ja NATOsse kuulumisele. Kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi ja alustas sõda Ida-Ukrainas, andis see meie turvatundele hoobi, kuid samas tõid need sündmused kaasa NATO kohalolu tugevdamise Balti riikides ja Poolas ning ELi ühtse hukkamõistu Venemaa tegevusele.