Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmest Urmas Reitelmannist saab demokraatlike väärtuste eest seisva Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige. Talle andis heakskiidu 52 koalitsioonierakondade saadikut. Mäletatavasti sai Reitelmann ülinapi heakskiidu väliskomisjonis. Seejärel nimetas Reitelmann ENPAt mõttetuks jututoaks.
Koalitsioon hääletas Reitelmanni ENPAsse (9)
Täna kell 10 alanud istungil hääletati riigikogus väliskomisjoni ettepanekute üle nimetada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann ning asendusliikmeks Vilja Toomast (Reformierakond). Vilja Toomasti kandidatuur kiideti riigikogus heaks 86 poolthäälega. Ühtegi vastuhäält polnud.
Reitelmanni puudutavale hääletusele eelnes ligi tunnine arutelu, mille keskmes oli küsimustele vastav väliskomisjoni juht Enn Eesmaa. «Minu ülesanne ei ole olla Urmas Reitelmanni kaitsja ega süüdistaja, mina esindan väliskomisjoni,» sõnas Eesmaa. Hääletusel kiideti Reitelmanni kandidatuur heaks.
KES KUIDAS HÄÄLETAS?
Reitelmanni kandidatuuri poolt hääletas 52 riigikogu liiget, vastu oli 44.
Ainsa koalitsioonierakonna esindajana hääletas Reitelmanni kandidatuuri vastu Isamaa liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits.
Hääletusel jäi erapooletuks Isamaa saadik Mihhail Lotman.
Hääletamata jätsid ENPA delegatsiooni juht, keskerakondlane Maria Jufereva-Skuratovski ning tema erakonnakaaslane Mihhail Stalnuhhin.
Väliskomisjoni juht Enn Eesmaa rõhutas hääletuse eel, et Euroopa Nõukogu põhiülesannete hulka kuulub ka pluralistliku demokraatia kaitsmise kohustus. «Ma arvan, et see inimene, kelle üle me praegu aru peame, on musternäide sellest, mida me tegelikult peaksime kaitsma. Seal selles organisatsioonis ei pea olema kõik tulihingelised selle organisatsiooni pooldajad, vaid pluralistlik lähenemine ja mõttekas mõttevahetus, loomulikult on iseasi see, millise retoorikaga,» selgitas Eesmaa.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel esinenud Raimond Kaljulaidi sõnul on vale juba see, et Reitelmani küsimus üldse riigikogu suurde saali jõudis. Ta lisas, et tahtis väga uskuda, et Keskerakonna ja Isamaa poliitikud ei saa toetada venekeelseid kaasmaalasi parasiitideks nimetanud saadiku saatmist ENPAsse nõudma seal Venemaalt inimõiguste austamist.
Kaljulaid pidas hääletust märgiliseks võimaluseks igal saadikul näidata, kas nad on mandaadis vabad või mitte. «Kuni selle toimumiseni oli Reitelmann lihtsalt ühe riigikogu fraktsiooni veidi kurioosne esindaja, demokraatliku protsessi veateade, vaba ühiskonna operatsioonisüsteemi kokku jooksmise tulemusel tekkinud katkine fail, mida ükski rakendus ei suuda enam lahti pakkida või lugeda,» sõnas Kaljulaid riigikogu ees.
Reitelmanni kandidatuuri esitas EKRE, sest nende senine ENPA delegatsiooni liige Jaak Madison sai valituks Euroopa Parlamenti.
Reitelmanni väljaütlemiste tõttu pandi tema kandidatuur väliskomisjonis hääletusele, koalitsioonierakondade napi hääleenamusega 7:6 kiideti tema kandidatuur komisjonis heaks. 2015. aasta augustis avaldas toona Eesti Kaitseliidu avalike suhete osakonna spetsialistina töötanud Urmas Reitelmann sotsiaalmeedias postituse, kus nimetas Eestis elavaid venelasi tibladeks ning pagulasi mugavusprussakateks.
Reitelmanni kandidatuuri heakskiitmise tagas poliitvangerdus, kui enne hääletuspäeva lahkus riigikogu liige Siret Kotka-Repinski maaelukomisjoni liikme kohalt ja asus väliskomisjoni liikmeks. Võrdsete häälte korral poleks Reitelmanni kandidatuur heaks kiidetud.
- Loe lähemalt:
Pärast väliskomisjonilt heakskiidu saamist andis Reitelmann Kuku raadiole intervjuu, kus nimetas ENPAt mõttetuks jututoaks, millest on kasu minimaalselt.
Täispikka intervjuud loe ja kuula SIIT.
ENPA delegatsioon juhib Maria Jufereva-Skuratovski (Keskerakond), sinna kuuluvad Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) ja Urmas Reitelmann (EKRE) ning asendusliikmed Indrek Saar (SDE), Raivo Tamm (Isamaa) ja Vilja Toomast (Reformierakond).
ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat.