Marcus Ehasoo: tasuline kõrgharidus tõukab noori välismaale

Marcus Ehasoo. Foto: Eesti Õpilasesinduste Liit

Kui Eestis kõrgharidus tasuliseks muutub, kaob noortel veel üks põhjus kodumaale õppima jääda, kirjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo.

Kui noored lõpetavad gümnaasiumi, läheb enamik neist Eesti ülikoolidesse. Igati loogiline: saab õppida oma emakeeles, tasuta ja palju vähem tuleb tegeleda igapäevaste kommunaalprobleemidega. Asjaolu, et Eesti juba mõnda aega flirdib tasulise kõrghariduse teemaga, tekitab noortele küsimuse, kas mitte siis juba välismaa ülikooli eelistada.

Gümnaasiumi lõpetamise eas noorel on valikuid, mida edasi teha, mitu: õpingud, töö või vaba aasta, et närve puhata ja ringi vaadata. Ühiskonnale on tulevikuvaates kõige kasulikum, kui noor valib edasiõppimise tee.

Paraku näitab reaalsus, et noored ei ole gümnaasiumi lõpetades kindlad, mida edasi teha, ja neid on kerge mõjutada. Jah, alati võib selle peale öelda, et järelikult ei ole riik õigesti tegutsenud, kui sellises vanusel noorel veel plaanid paigas ei ole, kuid noort see otsustamisel kuidagi ei aita.

Aidata võiks see, kui on selged poolt- ja vastuargumendid, mida kaaluda. Eesti viimase suurema kõrgharidusreformi puhul tehti õigesti: õpilastele tehti lihtsamaks otsustada Eesti kõrghariduse kasuks. Noorel ei ole vaja nii palju muretseda, kas tal jätkub õpinguteks raha, ja eriala või kooli saab valida vabamalt. See on suur väärtus, sest rahulolu oma erialaga on väga tähtis.