Andi Hektor: on aeg pöörata kullapalavik vesiniku- ja tuumapalavikuks

«Rohepalavikus Eesti elu saab olema ilus.» Foto: Caro/Westermann/Caro/Westermann

Fundamentalistina¹ on mind alati vaimustanud üks meie töömeetod, mõtteeksperiment, teaduskeeles vahel nimetatud ka saksakeelse terminiga Gedankenexperiment. See on meetod, kus teadlane pikutab näiteks diivanil, vaatab lakke ja mõtleb: «Mis oleks, kui…»

Füüsika ajalugu lausa pakatab neist. Näiteks kõigile tuntud Schrödingeri kassi mõtteeksperiment. Sellise eksperimendi võlu ei peitu mitte selles, et see kasutaks väga osavalt teaduslikku meetodit. Võlu peitub võimes isoleerida mingi teadusliku teooria abstraktne probleem «inimkeelseks» ja hästi mõistetavaks teistele, sageli lausa emotsionaalselt kütkestavaks. Usun, et ainult kalgi südamega inimene ei ela kaasa Schrödingeri kassi raskele saatusele!

Miks aga rakendame mõtteeksperimente nii harva igapäevaelus, näiteks poliitikas või ühiskonnaelus laiemalt? Egas midagi, võtame siis mõned päevateemad ette ja konstrueerime neist mõtteeksperimendid. Võtame näiteks vägikaikaveo Sõnajalgade perekonna ja kaitseministeeriumi vahel tuulikute-radarite pärast.