Juhtkiri: valitsus on ummikus

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Me ei tea tänaseni, millises suhtepuntras on omavahel maaeluminister Mart Järvik, talle õigusnõu andnud Urmas Arumäe ning kogu loo keskmes paiknev perekond Soosaar. Prokuratuur on alustanud selguse loomiseks menetlust, kuid EKRE peab seda sammu poliitiliselt motiveerituks. Nii üks kui teine asjaolu on suur peavalu valitsusjuht Jüri Ratasele.

Küll sai nädalavahetusel selgeks, et Järvikul on oma ministeeriumi kantsleriga suusad lõplikud risti jooksnud ning et koalitsioonikaaslased ei tõtta ei ministrit ega EKREt selles küsimuses väga toetama. Põhjuseid on mitu.

Esiteks selgub maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti käe läbi ajakirjandusse jõudnud kirjavahetusest, et minister Järvik käskis oma ministeeriumil tegutseda Arumäe soovituste järgi, ehk mitte anda PRIA-le õigust esindada riiki Soosaarte perekonnaga seotud kohtuasjas. Teisisõnu kujundas täidesaatva võimu poliitikat majaväline nõustaja, kes tegi seda oma eelmistele klientidele soodsal viisil. Jääb vaid küsida, kuidas selline huvide konflikt alles nüüd avastati ja kas Arumäe end mitte teadlikult selle eesmärgi nimel õigusnõuniku rolli pakkunud.

Teine ja pikemas perspektiivis hoopis häirivam asjaolu on EKRE juhtkonna otsus end prokuratuuri vastu seada. Ehkki rahandusminister Martin Helme sõnul näeb just ajakirjandus vaeva sellega, et Järvikuga seotud olukorda valitsuskriisina näidata, ei tunne ilmselt kumbki valitsuspartner – kõige vähem justiitsminister Raivo Aeg – end mugavalt olukorras, kus peaks aitama kaasa kolmanda võimu sõltumatuse kahtluse alla seadmisele.

Kindlasti ei ole ei kohtu ega prokuratuuri väidetavale erapoolikusele viitamine Eesti poliitikas midagi uut. Ainuüksi Edgar Savisaar jõudis sellisele järeldusele korduvalt, ent neil momentidel ei olnud tegu valitsuse ministri, vaid opositsioonijuhiga. Nüüd ütleb sedasama aga siseminister Mart Helme.

Viimase poolaasta taustal pole selleski justkui midagi uut, ent millistel alustel toimib edasi valitsus? EKRE juhtpoliitikud pole ju siiani valimiskampaaniat lõpetanud. Tuld ja tõrva saab lisaks kohtuvõimule ja prokuratuurile ka valitsuskabinet ise. Alles oktoobris seadis erakond end sotsiaalminister Tanel Kiige vastu, kuna viimane kaitses otsust LGBT ühingule raha eraldada. Mõistagi on nüüd tule all Aeg, kelle tagasiastumisele kiitis ühismeedias takka EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme.

Seega küsimus peaminister Ratasele: mis on selle valitsuse ühisosa ja kuidas minnakse edasi? Mart ja Martin Helme kinnituse järgi erakond Järvikust ei loobu, ehkki ilmselt on küsimus rohkem sümbolis kui ministri enda isikus. Kas sel juhul lepitakse kokku, et rikkumist ei toimunud ja prokuratuur üksnes intrigeerib?

Poliitika on kompromisside kunst ja seda on eredalt näidanud valitsuskoalitsiooni senine kooselu. Täna istuvad asjaosalised koos maha, et olukorras selgust leida, kuid neist keerulistest küsimustest valitsusliit ja selle juht ei pääse.