Tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse (TÕKS) puudumise taga on peaasjalikult tööandjate vastuseis täiendavale maksukoormuse tõusule, mis seaduse loomisega kaasneks.
Ministeerium: tööandjad on vastu kutsehaiguskindlustuse seadusele
Ametiühingute esindajad on alati olnud TÕKSi osas toetaval seisukohal, kirjutas sotsiaalminister Tanel Kiik riigikogu õiguskomisjonile. Õiguskomisjoni tähelepanu seaduse ja tööõnnetustes kannatanute sotsiaalse kaitse puudumisele juhtis Eesti Kutsehaigete Liit.
Ministri vastuse kohaselt tegutseb ministeerium igapäevaselt koostöös tööinspektsiooniga selle nimel, et parandada ohutuskultuuri tööandjate ja töötajate seas, et seeläbi ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi.
Seaduse peamiste miinustena tõi minister välja, et sellega suureneb maksukoormus tööandjatele ja kindlustus on suunatud eelkõige tagajärgedega tegelemisele. Ennetusse panustamine on seega küsitav ja ei pruugi kaasa tuua ohutuskultuuri tõusu.
Samuti leiab minister, et kui tööandja kindlustusmakse sõltub tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvust, suurendab see motivatsiooni neid varjata ning olenevalt hüvitise suurusest võib see soodustada inimeste tööturult kõrvalejäämist.
Tööõnnetustest ja kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitamiseks on enamikes Euroopa riikides loodud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, et vähendada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kulusid üldisele ravikindlustusele. Eestis sellist süsteemi loodud ei ole, märkis kutsehaigete liit õiguskomisjonile saadetud kirjas.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019–2023. Sellest lähtuvalt esitavad sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium järgmise aasta aprillis valitsusele analüüsi ja ettepanekud TÕKSi põhimõtete rakendamise kohta.
Selleks, et TÕKS luua, on oluline saavutada kokkulepe tööandjate ja ametiühingute esindajatega sobivaima lahenduse osas, lisas minister.