Tallinnast võib saada Euroopa segregeerituim pealinn

Lasnamägi. Foto: Liis Treimann

Üha suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel on üha enamaid Euroopa pealinnu muutmas üha segregeeritumateks, märgitakse üle Euroopalises uuringus «Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets West». Tallinn torkab selles silma pealinnana, kus erinevate ühiskonna gruppide, rikaste ja vaeste, aga ka erinevatest rahvustest gruppide, eraldumise protsess kõige kiiremini toimub.

«Tallinn ei ole veel kõige segregeerunum, vaid kõige kiiremini segregeeruv linn Euroopas,» ütles Kuku raadios saates «Neeme Raud. Siin» Andro Mänd, Arhitektide Liidu asepresident. «Kui me jätkame seda protsessi, mis meil praegu käimas on, siis võibolla 25-30 aasta pärast me tõesti oleme kõige segregeerunum. Kogu Euroopas on Tallinnas see protsess kahjuks kõige kiirem.»

Linnasotsioloog Katrin Paadam, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ja ärikorralduse instituudi professor selgitas, et segregeerumine tähendab, et linnaruumis tekivad vaesuse- ja jõukuse taskud, eristumine majandusliku kapitali alusel on väga võimas ning see kahtlemata halvab normaalsest sidusust linnas.

Uuringust, mille üheks juhiks oli Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, selgub, et Tallinnas on eraldusjooned üha süvenemas ka rahvuslikul pinnal. Konkreetseimaks näiteks sellest võiks olla Lasnamäe.

Andro Männil sõnul on vaja segreeerumise peatamist ennekõike seetõttu, et ei tekiks olukord nagu näiteks Pariisis, kus vaesemad äärelinnad rikkamate vastu mässu tõstsid.

Üks võimalus eraldumisprotsesside pidurdamiseks oleks tema arvates praeguse sotsiaalmajade programmi terane ülevaatamine. «Miks mitte asendada see linna üürikorteritega, nagu Skandinaavias?» küsis ta.

Teisisõnu: madalama sissesetulekuga linlastele ei ehitata sotsiaalmaju, nagu praegu, vaid linnal tekiks tema omanduses olev korterifond, korterid asuksid üle linna ja neid üüritaks vajajatele välja. Mitte ei suunataks kõiki abivajajaid elama ühte piirkonda, sotsiaalmajadesse, mis praegu on just Lasnamäel.

Arhitektide Liit peab teemat nii oluliseks, et seda arutatakse neljapäeval KUMU auditooriumis toimuval rahvusvahelisel konverentsil «Eraldatud ruumid». Konverentsi kava leiab siit.

Konverentsi peakõneleja on nimeka Prantsuse arhitektuuribüroo LAN arhitekt Maxime Enrico. Ta räägib Prantsusmaa kogemustest ja protsessidest eelkõige büroos hiljuti valminud Bordeaux Carré Lumière’i kvartali näitel ning Lormont'i Génicart'i piirkonna taaselustamise projektist, mis mõlemad olid osa Veneetsia arhitektuuribiennaali Prantsusmaa ekspositsioonist.