/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/27/890720t1h22c3.jpg)
Kuigi päästeameti poole pöörduti teisel jõulupühal kümme korda rohkem kui tavaliselt ning hommikul oli igas minutis vähemalt üks väljakutse üle Eesti, siis lisatööjõudu ei rakendatud.
Päästeamet sai eile hommikul keskmiselt ühe väljakutse minutis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe rääkis, et päästjate töö jõulu teisel pühal erines tavaolukorrast üsnagi – kui keskmiselt on näiteks ööpäevas 50-60 väljakutset, siis 26. detsembril oli koguni 657 päästekutset.
Need on kõned häirekeskusesse, kus pääste ka reageeris, sest lisaks saab häirekeskus kõnesid, mis kvalifitseeruvad näiteks elektrikatkestusteks või suunatakse maanteeinfokeskusesse. Kõigist 26. detsembri pääste väljakutsetest 530 oli loodusjõududest põhjustatud sündmused.
«Näiteks 26. detsembri hommikul oli igas minutis üks või mitu väljakutset üle Eesti ja loomulikult pole see tavaline töörežiim,» lisas Vallimäe.
Ta seletas, et päästeteenistustes on üldiselt kogu aeg meeskondade koosseisud komplekteeritud nii nagu valvevahetused graafiku järgselt peavad olema. Teisele meeskonnale pole komandos anda tehnikat ja tehnika ei seisa üldiselt nii-öelda jõude tormiootuses.
See tähendab, et kui tööjõudu kipub nappima, tuuakse appi töökäsi, kes kasutavad sama tehnikat, kuid mehed saavad vahetuse jooksul üksteisele puhkust anda. Selle tormi puhul selleks vajadust polnud.
«Kus on kaks-kolm meest valves, sinna tuuakse juurde, et saaks valvevahetuse ajal ka teha vahetusi, keegi ei jaksa ju 24 tundi kogu aeg rakkes olla, välja sõita ja puid saagida,» lisas Vallimäe. «Siis saab rohkema tööjõuga teha pause, kuid töörežiim ja valvevahetus jääb ikkagi samaks.»
Pikemaid vahetusi päästeteenistustes ei tehta, vaid meeskonna väljavahetamine toimub kasvõi sündmuskohal: operatiivkorrapidaja viib kasvõi töötava tõstukauto juurde uue päästja-autojuhi ja teise viib komandosse, kust too siis koju läheb. Ka ohutuse seisukohast on oluline, et üleväsinud inimene ohuolukordades ei töötaks.
Vallimäe tõi välja, et tormiväljakutsete puhul on enamasti tegemist murdunud puude ja okstega, mis on kukkunud teedele, liinidesse, majadele, autodele. Aga on ka tugeva tormiga lendu läinud katuseid ja näiteks ka suur majaseinatäis tellinguid, mis 20 autot vigastas.
«Need kutsed, mis pole otseselt seotud inimelude või vara päästega ja kiireloomulised, reastatakse häirekeskuses, kutsujale antakse teada, et need teenindatakse pärast kiireloomulisemaid asju,» kinnitas Vallimäe.
Ta lisas, et näiteks päästeamet ei saa kellegi katust ära parandada, inimesed peavad ikka leidma ehitusmehed või linnas võtma majahalduri, maja omaniku või ühistuga ühendust. Elektriliinidega samamoodi peab päästegi ootama elektribrigaadi.
«Samuti ootame, et inimesed helistaks pigem maanteeinfokeskuse telefonil 1510 kui teeääres langenud või langema hakkav puu otseselt ohtu ei kujuta, see pole tee suunda sulgenud ja sellest saab aeglaselt mööda sõita,» rääkis Vallimäe. «On palju asju, mis kannatavad oodata või on tegelikult kellegi teise lahendada ning ikka püüame ka kogu aeg teadvustada lühinumbritest, et inimesed ei helistaks 112 ja ei kaasaks operatiivjõude, kui see pole vältimatu.»
Näiteks Eesti Energia rikketelefon on 1343 ja sinna tuleks teada anda kindlasti, kui tegemist on elektrikatkestusega või elektriliinidele langenud puudega, sest päästjad ei saa elektripinge all olevate objektidega töötada ja kaasavad kindlasti elektririkete brigaadi, mistõttu 1343 on teatud sündmuste puhul on kindlasti õigem helistada kui häirekeskusesse.
Samuti tasub meelde tuletada, et ka mobiililevi võib tormis kahjustada saada ja juhul, kui levi ei ole ning on hädaolukord, saab 112 helistada mobiiliga siis, kui sellest välja võtta SIM-kaart.
Tormiks tuleks valmistuda laadides mobiiltelefone, varudes küünlaid, vajadusel joogivett, parkides sõidukid lagedama peale puudest ja muudest kukkuvatest või lendu tõusta võivatest objektidest eemale. Hoovist koristada lahtised esemed. Autoga sõites olla ettevaatlikum ja sõita aeglasemalt, jälgida rohkem teeääri.