/nginx/o/2019/11/08/12725886t1h90cb.jpg)
Soome rahvusringhäälingu hiljuti tehtud erakondade küsitlus näitas, et kliimateemad mõjutavad Soome poliitika käekäiku tänapäeval palju. Kõige rohkem kasvatasid protsentuaalselt oma toetust Põlissoomlased ja rohelised, kellest esimesed on valitsuse plaanide vastu ja viimased nende vedajad.
Kliimamuutustega võitlemiseks on võtnud Soome praegune valitsus eesmärgi saavutada aastaks 2035 nn kliimaneutraalsus. Selle saavutamiseks plaanitakse näiteks tõsta kütuseaktsiisi, vähendada soomlaste lihatarbimist, suurendada ühistranspordi kasutajate osakaalu jne.
Paraku tuleb aga valitsuse plaanidest välja ka see, et nende saavutamine on kõige hõlpsam just linnaelanikele ja neile, kellel on raha osta kallimaid ökotooteid. Kui sa elad Helsingis, siis sul pole mingit probleemi käia elektritõukerattaga tööl. Elades aga maal, on Soomes auto hädavajalik. Kui lähim pood asub mitmekümne kilomeetri kaugusel, pole mõtet bussi oodata.
Kliimamuutustega võitlemine kipub lääneriikides käima teatud klassivahega. On lihtne muuta tarbimisharjumusi, kui sul on selleks raha. Ökotooted maksavad mitu korda rohkem kui tavalised tooted, mistõttu on keskkonna säästmine pigem nende keskklassi mure.
Ka Eestis on hakatud üha rohkem rääkima sellest, kuidas peaks muretsema elektriauto ja ostma keskkonnasäästlikke tooteid. Või siis tarbima vähem, mis on nendest kõige reaalsem variant, arvestades, et enamiku Eesti kodanike palgatase ei võimalda ökotooteid osta.
Käies väikelinnades ja võrreldes nende olukorda Tallinnaga, ei näe ma kuidagi, kuidas väikelinnade elanikud endale elektriautod muretseksid ja tallinlase kombel elama hakkaks. Probleemid, mis vaevavad Soome maapiirkondi, ei ole tundmatud ka Eesti maapiirkondadele. Külmadel talvedel ei ole pääsu diiselautodest, mis võtavad elu sisse ka siis, kui elektriautod on suure külmaga manala teele läinud.
Seda klassivahet on näha just Soome poliitikas. Rohelisi valivad tihti Helsingi elanikud, kellel on võimalust ja vara olla rohelised. Põlissoomlased kasvatavad oma toetust aga nende seas, kes suhtuvad kliimamuutustesse skeptiliselt või kes elavad piirkondades, kus roheline eluviis ei ole jätkusuutlik.
Hiljuti tõid Soome põllumajandustudengid Helsingi ülikooli ette kaks lehma, soovides sellega näidata, kuidas Soome loomakasvatus on keskkonnasäästlik. Tudengite arvamused selle aktsiooni kohta olid seinast seina. Kuid on näha, et maa- ja linnapiirkondade vastasseis kasvab ning kliimamuutustega võitlemisest hakkab saama uus klassivõitlus.
/nginx/o/2019/07/15/12369069t1h5e7b.jpg)