Kui praegune tuntud ehte- ja maalikunstnik Ivar Kaasik noore kunstitudengina mõni päev pärast Balti ketis seismist kohvrid pakkis ning rongiga läbi Leningradi ja Valgevene Saksamaa poole sõitis, ei teadnud ta, et teda Ida-Berliinis tervitanud müür juba paari kuu pärast langeb. Ammugi ei osanud ta arvata, et teda kui Nõukogude Liidu kodanikku selle korraldamises kahtlustada võidakse.

Nimelt ei puhunud Ida-Saksamaal ehk Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis (Saksa DV) 1989. aastal pooltki sellised vabaduse tuuled nagu samal ajal Eestis, kus juba võis rääkida Molotovi-Ribbentropi paktist ja luua kooperatiive.

Selle asemel hoidis Saksa DV Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) keskkomitee peasekretär Erich Honecker riigis karmi joont. Isegi abstraktne ehk n-ö kapitalistlike sugemetega kunst oli erinevalt Nõukogude Eestist endiselt keelatud ja Honecker oli veendunud, et Ida-Saksamaa ei tohi kommunismi ehitamise teelt kõrvale kalduda, nii nagu tema meelest kaldus Mihhail Gorbatšovi juhtimisel Nõukogude Liit.