Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Postimees Berliinis: müüri langemise aastapäev möödub mõtlikult

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
30 aasta eest olid inimesed valmis haamrite ja kirkadega 155 kilomeetri pikkust müüri lammutama. Täna on alles jäänud müüritükid Berliini populaarseimad vaatamisväärsused.
30 aasta eest olid inimesed valmis haamrite ja kirkadega 155 kilomeetri pikkust müüri lammutama. Täna on alles jäänud müüritükid Berliini populaarseimad vaatamisväärsused. Foto: Bretty Sarapuu

Täna 30 aastat tagasi langes raudset eesriiet sümboliseerinud Berliini müür, mis jaotas külma sõja osalised kommunistlikuks idaks ja kapitalistlikuks lääneks. Müüri langemine sillutas tee Saksamaa taasühinemiseni ja Nõukogude Liidu lagunemiseni ning näitas, et rahumeelsete protestidega on võimalik muuta maailma.

Berliini müür kerkis 1961. aastal Ida-Saksamaa endise juhi Walter Ulbrichti käsul, et panna piir põgenikevoole. Nimelt oli pärast Teist maailmasõda moodustatud sotsialistlikust Saksa Demokraatlikust Vabariigist lahkunud läände üle kolme miljoni inimese. Müür püsis 28 aastat ja lahutas sõpru, perekondi ning nõudis enam kui saja põgeneda üritanud inimese elu.

Võib julgelt öelda, et Berliini müüri langemine on üks lähiajaloo tähtsamaid sündmusi. Paraku varjutavad tänavusi juubelipidustusi pinged nii Saksamaa sise- kui ka välispoliitikas.

Tagasi üles