Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Lauri Vahtre: piirid ja vabadus (30)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Berliini müür.
Berliini müür. Foto: akg-images/akg-images

Kas müürid on head või halvad? Muidugi halvad. Kas müürid tuleb maha kiskuda? Jah. Sellised ja sarnased mõtteavaldused on nii tavalised, et neid võib triviaalseks nimetada. Aga kui triviaalsuse all tuleks mõista igapäevast, kõigile teada tõde või tõika, siis sellise õpitud müürivaenu puhul on tegemist järjekordse Pavlovi refleksiga. Öeldes „müür“, süütate te punase lambi, millele järgneb kiire reaktsioon: maha!

Üks kõige võimsamaid müüri kujundeid tänapäeva läänemaailmas on muidugi Berliini müür, mille mahakiskumisest möödub täna juba 30 aastat. Kuid mälestus püsib. Kummaline, masendav ja sõna otseses mõttes tappev takistus väljapääsu ees kommunistlikust vanglast. Õnnest joobunud rahvamass tema tükkidel tantsimas. Jah, minu põlvkond mäletab seda hästi – mitte kui kuiva fakti ajalooõpikust, vaid ka neid tundeid, mida müüri lammutamine tekitas. Berliini müür oli kolossaalne kuritegu, seda tõsiasja ei muuda miski.

Tagasi üles