Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Ümberasujatest jäid maha klaverid ja kulduurid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Baltisakslaste lahkumine Eestist. Väärismetallide kaalumine tollipunktis.
Baltisakslaste lahkumine Eestist. Väärismetallide kaalumine tollipunktis. Foto: Oskar Viikholm

80 aastat tagasi, oktoobris-novembris 1939 lahkusid baltisakslased aladelt, mis jäid Molotovi-Ribbentropi pakti alusel Nõukogude Liidu mõjusfääri. Ajalooliselt kasutatakse selle nähtuse kohta saksakeelset terminit Umsiedlung ehk «ümberasumine».

Stardipauk võõrsil elavate sakslaste ümberasustamiseks anti 1939. aasta 6. oktoobril, kui Adolf Hitler esines Reichstagis propagandistliku kõnega. Kohe pärast seda ilmusid Eesti ajalehtedes esimesed teated selle kohta, et baltisakslased lahkuvad ajaloolisele kodumaale. Kiiruga moodustati erikomisjonid, kes väljastasid lahkumisdokumente ja koordineerisid ümberasumisega seotud üksikasju. Loodi usaldusvalitsus, kes andis nõu ning aitas vara deklareerimisel ja ärasaatmisel.

Esimene laev Tallinnast väljus 18. oktoobril ja ühtekokku lahkus seitsme kuuga meie maalt umbes 13 000 saksa rahvusest ning nendega suguluses olnud inimest.

Tagasi üles