Mereristsed – kannatused ja lõbu üheskoos

Aurikul Ellind toimunud mereristsete üks protseduuridest oli habeme ajamine. Foto: Erakogu

Mereristsed (ka henseldamine) on vana komme, aga samal ajal tänapäevalgi üks tuntumaid merelisi tseremooniaid, mida korraldatakse esimest korda ekvaatorit ületades.

Ekvaatorile jõudnud laevale tuleb merejumal Neptun koos saatjaskonnaga ning tahab kaptenilt teada, mis laev see selline on, millise eesmärgiga tema valdustesse jõudnud, ning kas pardal on ka inimesi, kes pole varem ekvaatorit ületanud. Neptunit mängib tavaliselt kogenum meremees, kel on kaasas võimumärgiks kolmhark ning peas kroon. Kohustuslik on pikkade juustega parukas ja habe, kus võib olla kaunistuseks vetikaid ja merekarpe. Kaaskonda võivad kuuluda tema naine Amphitrion ning muud ametimehed, nagu habemeajaja, arst, tähetark, aga ka hulk kuradeid ja näkineide. Mõnikord mängitakse kohut, kindlasti on uustulnukad milleski süüdi ega vääri merejumala ette tulemist enne, kui arst nad läbi vaatab või habemeajaja suure puust noaga lõua puhtaks ajab – vahuks mingi eriti hullusti haisev kraam jne. Nad peavad roomama ja takistusi ületama ning mereveebasseini viskamine on lõpuks nagu pääsemine. Mõni Neptun lööb ka kehale suure templi, et oled mereristsed edukalt läbinud, ning annab kaptenile suure puust võtme, et ta saaks ekvaatori lahti keerata. See on üldine skeem, mis aga igal laeval ja iga kord võib veidi erineda. Peaasi, et oleks lõbus. Kust selline traditsioon alguse sai, ei oska praegu keegi öelda, aga arvatavasti on tegu mitme eri kombe kokku sulamisega.