Juhtkiri: seepärast makse makstaksegi

8. novembri karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Kas su tööandja on riigile võlgu? Kas ta on sinu pealt sotsiaalmaksu tasunud?

Enamik inimesi ei saa neile küsimustele ilma sõnadeta nagu «usun», «eeldan» või «vist» vastata, olgugi et soovi korral saab Eestis igaüks seda veebi vahendusel kerge vaevaga kontrollida. Nõnda läbipaistev riigi maksundus on maailmas haruldane.

Reaalsele elule au andes ei hakka väga paljud meist oma leivaisa üle niisugust järelevalvet ka ealeski tegema, ning üldse mitte ainult seetõttu, et usaldus tema vastu püsib raudne. Inimestel on lihtsalt muudki teha. Näiteks pereelu elada.

Ent nagu tänasest lehest võib lugeda, tasub just lapsesaamist plaanivatel peredel tööandja maksude maksmise korrektsuses veenduda, sest ebameeldiva üllatuse korral võib juhtuda, et oma sissetulekule vastavast vanemahüvitisest tuleb suu puhtaks pühkida. Just nimelt tasutud sotsiaalmaksu pealt seda määrataksegi.

«Kõige nõmedam on, et mina tavainimesena ei saa mitte midagi teha,» tõdeb üks hammasrataste vahele jäänu.

Mõnel pool, kaasa arvatud Leedus, on teistmoodi. Meist kaks riiki lõuna pool jõustus sellest aastast muudatus, mis tegi töötajast peamise sotsiaalmaksu tasuja. Ehk siis ohjad läksid inimeste endi kätte.

Teine teoreetiline lahendus oleks sildrahastus, nagu näiteks rongavanemate laste elatisfond. Teisisõnu: riik aitab inimesed hädast välja ning nõuab hiljem patuselt tööandjalt raha tagasi.

Samas ei tundu kumbki põhimõtteline muudatus praegusel juhul õigustatud.

Riik ei saa ka parima tahtmise korral olla lapsehoidja ja elukindlustus igaks elujuhtumiks.

Maksusüsteemi ümber korraldamiseks on jutuksolev probleem selgelt liiga harv. Õnneks.

Eeldusel, et Eestis lahendatakse muresid nende suuruse ja põletavuse järjekorras, ei jõuta nähtavas tulevikus ka tööandja tõttu suuresti vanemapalgata jäävate inimeste jaoks riikliku fondi loomiseni. Pealegi oleks selline samm ka muus mõttes küsitav. Vaid üks näide: osa töövõtjaid läheb maksupettusega teadlikult kaasa. Kas sellised inimesed tuleks samuti avaliku raha, see tähendab ausate tööandjate makstud maksude eest päästa?

Ühesõnaga, riik ei saa ka parima tahtmise korral olla lapsehoidja ja elukindlustus igaks elujuhtumiks.

Nõnda jääb ikkagi pinnale juba nimetatud võimalus kasutada ära Eesti riigi e-teenused ja läbipaistvus ning oma tööandja maksukäitumist ise jälgida ja vajadusel aega kaotamata aru pärida. Nagu öeldud, saab igaüks seda juba praegu teha. Ainult viitsimist on vaja.

Kõne all olevat olukorda tulekski näha hea näitena sellest, mille jaoks on vaja makse maksta, miks ei ole hea töötada rahaasjadega sahkerdava ülemuse juures ning kui palju on kasu avatud riigist.

Seda mõtet jätkates tasuks igaühel külastada ka Pensionikeskuse kodulehte ja sealt päriselt järele uurida, mida teeb nende pensioni teine sammas. See teave on samuti olemas, koos eri perioodide peale arvutatava tootlusega. Arusaamist sellest, kuidas riik töötab ja kuhu kaob raha, ei saa kunagi olla liiga palju.