Kõrvalolevas loos kirjutab pikaaegne metsade kaitsja Rainer Kuuba demagoogiast, millega meid üritatakse veenda suure raiemahu kliimasõbralikkuses. Üks eriti markantne näide ilmus hiljuti Delfi Ärilehes.
Aleksei Lotman: metsasõnumite tõlgendamise nõksud (4)
Rainer Kuuba üritas selgusele jõuda artiklis kasutatud allikates, kuid selgeid vastuseid ei saanud. Siiski võib öelda, et tal oli õnne – tema küsimustele vähemalt vastati. Minu korduvad küsimused maandusid kuhugi musta auku. Mitte selle tõttu, et poleks küsinud, vaid küsimustele saamata jäänud vastuste tõttu.
Põhimõtteliselt on asi suures plaanis muidugi üsna lihtne. Taimed seovad fotosünteesi käigus atmosfäärist süsinikku; kogu maismaaökosüsteemide biomassis sisalduv süsinik on sellest protsessist pärit (meres fotosünteesivad lisaks taimedele ka sinivetikad). Erinevad oksüdeerimisprotsessid, esiteks taimede endi, rohusööjate loomade, lihasööjate loomade, lagundajate loomade, seente jt hingamine ning teiseks aeg-ajalt toimuvad metsapõlengud saadavad selle süsiniku atmosfääri tagasi. Laias laastus on need protsessid tasakaalus, kuigi märgalad ja vähemal määral ka teised ökosüsteemid seovad osa süsinikust mulda, turbasse ja setetesse.
Kõnealuse Ärilehe artikli pealkiri oli algul selline, et paneb iga vähegi ökoloogiat ja keskkonnateadusi tundva inimese kahe käega peast kinni võtma: «ÜRO kliimateadlaste raport: suurem raiemaht leevendab kliimakriisi». Tõsi, see eriti absurdne pealkiri muutus juba enne, kui ma oma küsimuse saata jõudsin – kui oleksin ainus, kes seda nägi, võiksin oletada, et see oli halb uni. Kuid ega uus pealkiri palju targem ole: «ÜRO kliimateadlaste raport: metsade majandamine leevendab kliimakriisi». Liiati see, et suuremate raiemahtude kliimasõbralikuks tembeldamine artikli pealkirjast kadus, artikli sisu suurt ei muutnud.