:format(webp)/nginx/o/2018/09/20/11431217t1hffdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/07/12722381t1h68d4.jpg)
Miks metsaraie ja puidu põletamine elektritootmiseks keskkonna süsinikujalajälge ei vähenda, vaid hoopis suurendab, kirjutab erametsaomanik, diplomeeritud metsamajandaja ja maastikuökoloog Rainer Kuuba (Elurikkuse Erakond).
Tellijale
Rainer Kuuba: kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta (14)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on üha sagedamini kuulda erinevaid väljaütlemisi, kuidas kliimamuutustega võitlemiseks tuleb metsi rohkem raiuda, muuhulgas hiljutise ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC) eriraporti taustal. Kliimapäästjatena esinevad metsatöösturid nii Eestist kui Skandinaaviast. Proovin näidata sellise valejärelduse tagamaid ja kaasnevaid mõjusid ning seda, kuidas eri aspekte demagoogiliselt sidudes manipuleeritakse avaliku arvamusega.
Alustame sellest, et ELi taastuvenergia direktiiv 2009. aastast soovitas puidu suuremat kasutuselevõtmist energeetikas ning biomassi põletamist energia tootmisel loeti süsinikuneutraalseks. Tänu sellele said Euroopa riigid näidata süsinikuheitmete vähendamist niiviisi, et elektrijaamades asendati fossiilsed kütused suuremas või väiksemas mahus puidugraanulitega, mille põletamisel eraldunud CO2 jäeti arvestustest välja. Sel moel saadud elekter loeti taastuvelektriks ning selle tootmisele sai maksta taastuvenergia toetust. Ka Eestis on hakatud suvest saadik taas rääkima sellest, kuidas Narvas peaks koos põlevkiviga põletama ka puitu, sest niimoodi olevat võimalik vähendada elektrijaamade CO2-heidet, ning et Narva jaamadele lubatakse puidu põletamise eest ka toetust maksta. Eeskujuks on võetud teised Euroopa riigid, kus elektrijaamades puidu põletamisele on seni makstud toetusi poliitilise kokkuleppe kohaselt, et puidu põletamine olevat süsinikuneutraalne.