Kas kujutame ette baarmenit, kes ütleb uksi sulgema hakates oma purupurjus kundele, et ära jää siia, vaid istu rooli ja sõida koju? Sellega võrreldes pole külastajaid kasiinosse juhatav baarmen muidugi nii vastutustundetu. Samas oleks niisugune soovitus ikkagi pehmelt öeldes küsitav.
Juhtkiri: purjus peaga kasiinosse (7)
Juba tuleval suvel võiks selline esmapilgul absurdne olukord aga tõeks saada. Nimelt kiitis Tallinna linnavalitsus heaks eelnõu, millega piirataks öist alkoholimüüki – nüüd juba mitte üksnes poodides.
Eelnõu järgi võiks meelelahutusasutustes müüa alkoholi tööpäevadele eelnevatel öödel kella kaheni ja puhkepäevadele eelnevatel öödel kella kolmeni. Erandi saaksid aga lennujaama ja sadama reisijate ala ning hotellibaarid ja kasiinod.
Tundub justkui arusaadav, et teatud asutustele on vaja erandeid teha. Kui aga neile eranditele otsa vaadata, tekib kohe üksjagu ebakõlasid.
Linnapea hinnangul näeb öiste purjutajate tänavale valgumine halb välja ja segab ümberkaudseid inimesi, mis on ju igati arusaadav. Praegune piirang seda probleemi aga ei lahenda.
Ka hotellibaaridest ja kasiinodest võivad inimesed tänavale tilkuda, niisamuti nagu baaridest ja klubidest. Ja kas kasiinodele tehtav erand ei juhata mitte napsuseid inimesi hasartmängude juurde?
Kogu probleemi ei lahenda müügipiirang tegelikult niikuinii. Kella kaheni öösel oleks näiteks vanalinna tänavatel ikkagi muutusteta – teisisõnu elanike öörahu häiritud.
Seega tuleb toonitada tõsiasja, millele on Postimees ka varem tähelepanu juhtinud. Selle asemel et lahendada probleeme – konkreetsel juhul peamiselt avaliku korra rikkumisi – uute regulatsioonidega, oleks mõistlik jõustada vanu ja rõhuda asutuste ning inimeste enda vastutustundele.
Kui kuskil baariesisel rikutakse korda, peab politsei sekkuma. Vajadusel tuleb teha vastutavale asutusele ka ettekirjutus. Ja juhul kui sellest ei suudeta kinni pidada, tuleb üle vaadata tegevusloa tingimused.
Kui baarid võtavad neid probleeme tõsiselt ja politsei on valmis rikkujaid vastutusele võtma, ei ole vaja sel teemal juurde kirjutada mitte üht seadust.
Lõbuasutuste huvides on samuti probleemi ise lahendada. Baaridel on võimalik palgata uksele turvamees, kes ei lase külastajaid joogiga välja. Ka suuremasse baari ehitatud suitsuruum võtab enamikult põhjuse õue lärmama minna.
Õigupoolest tasuks nii mõnelgi peopaigal mõelda ka sellele, kas kõik üritused peavad niivõrd hilisel tunnil algama. Muusikudki on ju ajakirjanduses tunnistanud, et ei eelista esinemisi, mis toimuvad pärast keskööd.
Kahtlemata on probleemid alkoholi ja selle kuritarvitamisest tingitud tagajärgedega oluline murekoht, mis iseenesest ei lahene. Ent on ka üsna selge, et linnavalitsuse eelnõu ei too soovitud tulemusi.
Heakorda aitab tagada seaduste ja eeskirjade jõustamine, mitte nende kirjutamine. Kui baarid võtavad neid probleeme tõsiselt ja politsei on valmis rikkujaid vastutusele võtma, ei ole vaja sel teemal juurde kirjutada mitte üht seadust.