Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2177179t1h8087.jpg)
/nginx/o/2019/11/06/12719660t1hd818.jpg)
Vabandan Rakvere teatri ees: vastukaja väljasõiduetendusele pole samaväärne koduteatri laval nähtu peegeldamisega. Ideaalis ei saa ka aastaauhindade žürii langetada otsust (ainuüksi) külalisetenduse põhjal. See on põhjendatud juhul, kui lavastus jätab ükskõikseks.
«Nagu peeglis» puudutab. Ingmar Bergmani hingelahkav eluvaatlus sobib Madis Kalmeti lavastajateema ja -tunnetusega. Näitlejad süüvivad tõsipingsasse suheteilma ausalt, ent karge kergusega, ilma rõhuva raskusevaimuta. Misanstseenid on läbimõeldud, tegelaste liikumisjoonis paotab sisemust, kuid saladused ei haihtu. Nii ei muutu ka alastuse-välgatused ja rõhutatud kehalisus päris naturalistlikuks, kõik toimuks kui kujutluseklaasi taga. Võib-olla Davidi tulevases romaanis «Stseenid ühest suvest».