Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Eesti põllumehe käekäik sõltub suures osas teadusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pildil Eesti Maaülikooli peahoone.
Pildil Eesti Maaülikooli peahoone. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Mis nipiga annavad lehmad tänapäeval mitu korda rohkem piima kui vanavanemate ajal? Tänu millele on meil müügil täispiim, mitte maailmas domineeriv pulbripiim, samuti kodumaised köögiviljad, kuivained, mahlad? Kuidas teavad põllumehed, kus ja mida kasvatada? Eesti Maaülikoolis tehtava teadustööta võiks paljugi teisiti olla.

Hiljuti põllumajandushariduse 100. aastapäeva tähistanud Eesti Maaülikool on põllu- ja metsamajanduse, loomakasvatuse, veterinaarmeditsiini, maaelu ja maamajanduse, toiduteaduste, bioloogilise mitmekesisuse, keskkonnakaitse, taastuvate loodusressursside ning keskkonnasäästlike tehnoloogiatega seotud valdkondades teadus- ja arendustegevuse keskus Eestis. Ainuüksi peamiste uurimissuundade loetelu võtaks lühidalt sõnastatuna pool A4 formaadis paberilehte.

EMÜ loomakasvatuse eriala dotsendi Marko Kassi kinnitusel on enamik meie tippjuhtidest oma edutee alguses teinud teadlastega tihedat koostööd ja suurtootjatel on see side säilinud siiani. Eesti põllumehe käekäik sõltub suures osas just teadusest ehk sellest, kui palju panustab riik rakendus- või alusuuringutesse.

Tagasi üles