Kas koduaias tasub karta viljapuu-bakterpõletikku?

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb põletusega – lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Foto: Põllumajandusamet

Äsja jahmatas meid uudis, et Räpina Aianduskool pidi välja juurima ja põletama õunapuude kloonaluste read, sest põllumajandusamet (PMA) tuvastas aiast võetud proovist viljapuu-bakterpõletiku. Maa Elu võttis uurida, mida see haigus endast kujutab ja kas ka koduaias peab seda pelgama.

Olgu kohe öeldud, et tegu on väga „kavala” haigusega, mis võib taimes pikalt nii peidus olla, et isegi vastavad proovid tõbe tuvastada ei suuda, aga ühe hetkel lööb soodsatel tingimustel välja ja hävitab taime. Levida suudab mitte üksnes istikutega, vaid isegi tuule või lindudega. Seega tasub silmad lahti hoida tõesti.

Eestis kontrollitakse viljapuu-bakterpõletiku suhtes järjepidevalt kõiki taimemüüjaid ja proove võetakse ka parkides kasvavatelt puudelt.

Haigust on nüüdseks leitud kolmel korral, esmakordselt seitse aastat tagasi ja kaks leidu tuli tänavu – Räpina Aianduskooli aiandist ja Juhani Puukoolist. PMA taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa tõdes, et see aasta oli ilmastikutingimuste tõttu viljapuu-bakterpõletikule väga soodus, ka Lätis oli mitu leidu.

Iga proov ei näitagi

PMA taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialistid Maria Brizmer ja Birger Ilau rääkisid, et kokku võtsid nad sel aastal viljapuu-bakterpõletiku monitooringu käigus Räpina Aianduskooli õppemajandis viljapuu-bakterpõletikku peremeestaimedelt üheksa proovi ja põletikku tekitavaid baktereid (Erwinia amylovora) tuvastasid ühest proovist, mille analüüsi vastuse annab Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise labor. „Laboris kinnitatakse proovi analüüsitulemus mitme meetodiga, sealhulgas tehakse pärilikkusaine DNA-analüüs. Proov loetakse positiivseks alles siis, kui kõik kinnitusanalüüsid on olnud positiivsed,” selgitas Koidumaa.