Aeg kaevata varemerohujuuri

Kaevatud ja pestud varemerohujuured. Foto: Katrin Luke

Hilissügis on just paras aeg koguda varemerohujuuri, mis on tumedad, läikiva ja limase pinnaga ning nende lõhn meenutab niiskes kohas seisma jäänud kartuli lõhna.

Varemerohtu on kasutatud välispidiselt salvi, õli või tinktuurina luumurdude, traumade, nihestuste või põrutuste korral. Samuti haavade parandamiseks, veenilaiendite, luupõletike ja gangreeni, luu- ja liigesepõletiku, väljaväänatud liigese, radikuliidi ravimiseks, aga ka pärast operatsioone ja põlve-puusaliigeste vahetamist, jäsemete amputeerimist. Tavaliselt operatsiooni koht valutab ja on paistes, siis ongi abi varemerohuga määrimisest kaks korda päevas. Rahvapäraselt on taime nimetatud kokkukasvatajaks ja luukudujaks.

Varemerohi (Symphytum officinale) on kareleheliste sugukonda kuuluv suurte karedate lehtedega taim, mis kasvab õitsemise ajal üle meetri pikaks. Õitseb maikuus, siniste või lillade kellukasarnaste õitega, mis vananedes võtavad servast roosakasvioletse tooni. Harva leidub valgete õitega taimi. Pärast õitsemist tasub taim kohe niita, siis kasvavad uued lehed ja taim on suve lõpuni ilus roheline. Ka ei levi taim siis seemnetest edasi.

Varemerohtu on kasutatud välispidiselt salvi, õli või tinktuurina luumurru, trauma, nihestuse ja põrutuse korral. Väikesel pildil kaevatud ja pestud vareme­rohujuured. Foto: Katrin Luke

Kasvab paljudel aias, aga võib leida ka vanade varemete ja talukohtade ümbruses, vanasti kasutati ilu- ja pinnakattetaimena. Keset lillepeenart varemerohtu siiski istutada ei soovita, sest kipub vohama ja lõpuks on raske lahti saada. Metsa serval, tiigi või kraavi ääres on talle paras koht. Suvel saab kasutada lehti, varakevadel ja hilissügisel tasub juurikaid koguda.

Liiga palju pole hea

Seespidiselt on varemerohtu kasutatud mao ja kaksteistsõrmiku haavandite parandamiseks, tuberkuloosi vastu. Lahjendatud tõmmist on kasutatud kurgu- ja igemepõletiku ajal kuristamiseks, ninaverejooksu peatamiseks ning limaskestade ja epiteelkoe taastamiseks.

Seespidisel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kasutada võib 7–10 päeva ja maksimum­annusena tass tõmmist ehk 6–10 g kuivatatud juurt päevas. Pikaajaline ja suures koguses kasutamine võib kahjustada maksa ja soodustada kasvajate teket.

Toas kaua ei säili

Sügisel või varakevadel kaevatakse juured välja, pestakse, harjatakse ja kaabitakse must kiht maha. Siis tükeldatakse ja võibki ravimi valmistamine alata. Võib teha viinaleotist: valada juuretükid üle viinaga, lasta seista 1–2 nädalat, aeg-ajalt loksutada. Ka õliga saab leotist valmistada: valada juuretükid viinamarjaseemneõliga üle, loksutada ja hoida toatemperatuuril umbes 3 päeva. Rohkem ei seisa, kipub hallitama, seepärast tuleb säilitada sügavkülmas või lisada säilimise parandamiseks eeterlikke õlisid. Siis säilib külmkapis mõni kuu.

Salvi valmistamiseks panna tükeldatud juur roostevabasse anumasse, valada üle 10 cm õliga või sulatatud rasvaga (sobivad kõik rasvad), ise kasutan viinamarjaseemneõli. Seejärel panna 90kraadisesse ahju, hautada 6–8 tundi, kuni juured muutuvad klaasjaks ja õli või rasv hakkab omapäraselt lõhnama. Siis kurnata ja lisada õlile sulatatud vaha. Rasvale vaha lisama ei pea.

Kui on radikuliit, võiks salvile lisada ka männipungi, mis on varemerohu kaevamise ajal väiksed ja hästi vaigused, soopihla juuri, eeterlikke õlisid (100 g õli või rasva kohta 5 ml). Sobivad mänd, lavendel, nulg. Reuma korral kadakas, tüümian, rosmariin, lavendel, majoraan.

Kui loom hammustab, võib juure lihtsalt köögikombainis purustada ja putru haavale määrida. Sama võib teha kukkumise korral. Ka väljatõmmatud hamba valutavat ja paistes kohta võib järgneval päeval välispidiselt sellise pudruga määrida, kuid mitte rohkem kui päev-paar. Kui tunned, et hakkab kipitama, siis eemalda kohe, sest võib nahka põletada. Toorelt võib kasutada vaid 1–2 tundi haige koha peal, marli või linase riidega kaetult.

Salvi, tinktuuri, õli võiks kasutada 1–2 nädalat ja siis vahet pidada. Aastas ei ole soovitatav varemerohtu kasutada üle 6 nädala järjest, v.a raskemad traumad ja põletikud.

Aias väetiseks

Varemerohtu võib suure kaaliumisisalduse tõttu kasutada komposti ja väetise valmistamiseks. Eriti sobib see tomatitele, kurkidele, kõrvitsalistele. Kel rohkem, võib leotist valmistada ka juurtest. Võib teha kuuma veega tõmmise ja seda kastmiseks lahjendada või leotada tünnis soojas kohas 2 nädalat, kurnata ja lisada kastmisveele vahekorras 1:10. Ise olen pärast õitsemist taimed maha niitnud ja kompostihunnikusse pannud. Siis ei tule ka seemneid nii palju. Lehti võib kasutada peenarde multšimiseks. Taim on tubli paljuneja, nii juurejupist kui ka seemnest oskab kasvama minna ja kogu aia vallutada. Aga seda on võimalik ära kasutada nii väetisena kui ka ravimina.