Ilmajutt: Aastaaegade määratlemisest

Praegune aeg võiks kuupäevade järgi, mis määratud „Tallinna kliima” järgi, kuuluda eeltalvesse. Foto: Urmas Luik

Ehkki korduvalt läbi käinud teema, ei rauge ometi huvi selle vastu: on tulnud mitu sooviavaldust aastaaegade määratlemise kohta, on palutud selgitada, kuidas ja mis tunnuste järgi. Sellest ka seekordse ilmajutu teemavalik.

Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal. See, millised on aastaajad (kas kuiv ja niiske, mitu eripalgelist aastaaega jne), oleneb geograafilisest asukohast. Eesti on 60. pl lähedal, kus üsna palju mõjutab lisaks Atlandi ookeanile ja Läänemerele ka Euraasia manner – sellises parasvöötme jahedas osas olemine tähendab, et meil on mitu selgesti eristuvat aastaaega. Samas troopilises vihmametsas aastasiseseid erinevusi ei pruugi üldse olla, mistõttu pole ka aastaaegu, sest midagi ei muutu. Seevastu mussoonkliimaga aladel on neid näiteks kaks: niiske ja kuiv.

Kõige tuntumad on astronoomilised aastaajad – kevad, suvi, sügis ja talv, mis on määratud Maa pöörlemistelje kaldest orbiidi tasapinna suhtes, sest sel juhul muutub poolkeradel päikesekiirguse langemisnurk olenevalt asukohast orbiidil ümber Päikese, eraldajateks on pööripäevad ja võrdpäevsused. Pikemalt siiski sel määratlusel ei peatu, kuna see on kirjanduses küllaltki hästi lahti kirjutatud ja need materjalid on kergesti kättesaadavad.