Selgusid Rail Balticu ühisterminali korduskonkursi võitjad

Täna selgus Rail Balticu Tallinna ühisterminali järjekordse arhitektuurivõistluse võitja, eelmine konkurss tühistati ametnike näpuvea tõttu.

Uue rahvusvahelise ideekonkursi kuulutas RBE välja tänavu mais ning see lõppes 3. septembril. Tähtajaks laekunud tööd seadis paremusjärjestusse üheksaliikmeline žürii koosseisus Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave, Pro Kapital Eesti AS juhatuse liige Allan Remmelkoor, AS Eesti Raudtee arendusjuht Andrus Noor, Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu, pikaajaline Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja Mattias Agabus, arhitekt ja endine Läti kultuuriminister Janis Dripe, Taani arhitektid Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen.

Žürii tööd juhtinud Sillave sõnul täidavad konkursi võidutööd neile pandud ootusi ja vääriksid igaüks ka realiseerimist, kuid lõpuks saab ehitada vaid ühe terminali. «Asume alates järgmisest nädalast pidama läbirääkimisi kolme väga erinäolise arhitektuurse idee autoritega, et saada selgust, kes ja millise kavandi järgi uut RB Ülemiste ühisterminali projekteerima hakkab,» ütles Sillave.

Konkursi võitjad:

I koht ja auhind 28 000 eurot – LIGHT STREAM. Töö esitasid ühisosalejad Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan.

II koht ja auhind 21 000 eurot – THE ÜLEMISTE LEAF. Töö esitas Innopolis Insenerid OÜ.

III koht – 14 000 eurot – VIDEVIK. Töö esitasid ühisosalejad: DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ.

Neljandale kohale tuli ideekavand nimega SIHT ning tööd premeeritakse ergutuspreemiaga, mille suurus on 7000 eurot. Töö esitas Molumba osaühing. Käesoleva aasta lõpuni on võimalik konkursil osalenud töödega tutvuda Tallinna Lennujaama galeriis.

Postimees on kirjutanud alates mullu sügisest, kuidas Rail Balticu tulevase algusjaama Ülemiste terminali esimese, juba 2014. aastal lõppenud konkursi võidutöö «Tagasi» tühistati eelmisel aastal hanke korraldajate tehtud vea tõttu.

Hanget korraldades jättis Tallinna linnaplaneerimisamet tegemata märke lahtrisse, mis kinnitab, et tegemist on rahvusvahelise hankega. Seega oli hange vormistatud vaid kohaliku konkursina, kuid oma maksumuselt ületas see rahvusvahelise hanke piiri pea viis korda. Euroopa Liidu raha aga sellisel moel kasutada ei tohi. Samas on olnud uue arhitektuurikonkursi korraldamise valguses kogu aeg õhus küsimus Rail Balticu ehitusega ajakavas püsimisest ning hilinemise tõttu võimalikust ELi toetusrahast ilma jäämisest.

Probleemi ilmnemisel vahendas Rail Baltic Estonia (RBE) ka seisukohta, et vahepealse ajaga on muutunud ootused uuele terminalile ja selle ümbrusele: vaja oleks algul plaanitust rohkem rongiteid ja jalakäijate läbipääsu raudtee alt. 3+1 arhitektid vastasid sellele, et nende projekti saab seda kõike lisada ning selline soovide muutumine ajas on tavapärane.

Ülemiste Citys tegutsevad ettevõtjad pakkusid koguni talvel, et maksavad kinni poole miljoni euro jagu terminali projekteerimistöid, et olemasoleva lahendusega saaks edasi minna. RBE aga ei soovinud riskida mingil moel kogu projekti ELi rahastuse löögi alla sattumisega ning jäi seisukohale, et tuleb korraldada uus konkurss.

3+1 büroo arhitektid ja Arhitektide Liit aga leidsid, et niisama ei või senist tööd üle parda visata, sest nende terminaliprojekti järgi on tehtud juba ka piirkonna detailplaneering ning sel moel rikutaks 3+1 arhitektide autorõigusi. RBE leidis, et kõik autoriõiguse küsimused on aga juba lahendatud. Arhitektide Liit sellega ei nõustunud ning ei andnud oma heakskiitu uuele konkursile, mis liidu hinnangul kahjustas arhitektide huve.

RBE lubas kuulutada uue konkursi välja juba eelmisel sügisel, kuid selleni jõuti alles tänavu mais. Septembriks laekus konkursile vaid viis tööd, kuigi loodeti mitmekümne huvilisele. Arhitektide Liitu häiris ka see, et laekunud tööde seast ei otsita mitte kohe parimat, vaid läbirääkimisi hakati pidama kolme parima töö tegijatega ning määravaks sai see, kes neist pakub odavaimat hinda.