Maris Lauri: eesti keel Eesti koolis

Eesti õigekeele õpik. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti põhiseaduse paragrahv 37 ütleb, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Kõige paremat viisi eesti keele õppimiseks riik aga ei toeta, kirjutab endine haridusminister Maris Lauri (RE).

Süsteemitu tegevuse tulemus on kaos, närvide, aja- ja rahakulu. Kui süsteemitut lähenemist rakendatakse riiklikul tasemel, on kannatajaid palju. Üheks näiteks on praeguse ja eelmise valitsuse kirglik vastuseis süsteemsele eestikeelsele haridusele üleminekule: asjadel lastakse kulgeda isevoolu, mistõttu on tekkinud suured ja süvenevad probleemid.

Järjest enam mitte-eestikeelseid vanemaid soovib panna oma lapsi õppima eestikeelsetesse koolidesse. Põhjus on lihtne: nad mõistavad, et Eestis edukas olemiseks on vaja head eesti keelt ning kõige kindlam on seda omandada eestikeelses koolis. Seda tahet on kinnitanud mitmed uuringud, kuid ka reaalsed faktid.

Nii on Ida-Virumaa eestikeelsetes põhikoolides kasvanud mitte-eesti koduse keelega õpilaste osakaal 2010. aasta 15 protsendilt 2018. aastaks 24,5 protsendini (tulenevalt ka üldistest demograafilistest muutustest on kasv selle ajaga 58 protsenti). Samal ajal vähenes eesti ja eesti-vene kodukeelega õpilaste arv 13 protsenti.

Kooliti on olukord erinev, olles sõltuvuses nii kooli suurusest kui ka asukohast. Kuigi maakonnas eestikeelset põhiharidust andvast 17 koolist on vaid kolmes kasvanud eesti või eesti-vene kodukeelega õpilaste arv, on ka neis venekeelsete õpilaste osakaal suurenenud. Ida-Virumaa kolmes suurimas eestikeelset põhiharidust andvas koolis on eesti ja eesti-vene koduse keelega laste osakaal vastavalt 85 protsenti (Jõhvi põhikool), 64 protsenti (Järve kool; vähem on üksnes Sillamäe Eesti põhikoolis) ja 82 protsenti (Kiviõli 1. keskkool). Ka mujal Eestis, kus elab rohkem mitte-eestlasi, kasvab eestikeelsetes koolides mitte-eestlaste osakaal ja arv. Näiteks on Valga põhikoolis mitte-eesti kodukeelega laste osakaal tõusnud üle 22 protsendi.