Solman: perevägivalda ei õigusta miski

Rahvastikuminister Riina Solman palus vabandust, kui tema üleeile öeldu jättis mulje perevägivalla soosimisest. Foto: Mihkel Maripuu

Rahvastikuministri sõnad, justkui poleks iga füüsiline kokkupõrge peres perevägivald, said avalikkuses valulist vastukaja. 

Lähisuhtevägivald on Eestis nii sage probleem, et häirekeskus saab iga päev sel teemal mitukümmend väljakutset. Kuna see puudutab lähedalt väga paljusid inimesi, reageeris avalikkus rahvastikuministri ebaõnnestunud sõnavõtule perevägivallast valulikult.

Postimees kirjutas eile rahvastikuminister Riina Solmani (Isamaa) sõnavõtust lapseootel naistele. Minister ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, et tihti aetakse peretüli sassi perevägivallaga ning iga füüsiline kokkupõrge ei ole veel perevägivald. Seepeale sekkus naistekliiniku juhataja Piret Veerus, kes rõhutas, et kui tüli läheb füüsiliseks, on see siiski juba vägivald.

Kogu segadus tekkis peretüli ja perevägivalla võrdlusest.

Minister kinnitas eile, et igasugune haiget tegemine ja löömine on kindlasti vägivald. Ta lisas, et ei andnud perevägivallale soosivat hinnangut, ja palus vabandust, kui selline mulje võis jääda.

«Nii nagu ka eilsel (üleeilsel – toim) kohtumisel kinnitasin, pidasin silmas eelkõige seda, et peresuhetes on oluline, et pereliikmed sooviksid ja oskaksid omavahel suhelda ning püüaksid üksteist mõista. Tähtis on, et liigemotsionaalsusest ja tülitsemisest ei saaks argipäeva osa ning sellest ei kasvaks välja vägivalda. Kui selline olukord siiski tekib, siis sellega leppida ei tohi! Vaimsel alistamisel ja füüsilisel vägivallal ei saa olla kohta inimeste omavahelistes suhetes,» kirjutas Solman oma sotsiaalmeedia postituses.

15 000 juhtumit aastas

Politseid teavitatakse lähisuhtevägivallast ligi 15 000 korda aastas, millest ligi veerandil juhtudel alustatakse ka kriminaalmenetlust.

«Kriminaalmenetlust alustatakse siis, kui on selge, et on toimunud füüsiline vägivald, ähvardamine. Ülejäänud juhtudel on politseile tulnud teade võimalikust lähisuhtevägivallast, kus ei ole otsest füüsilist vägivalda tuvastatud,» ütles PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kati Arumäe. See ei tähenda aga, et kahtluse korral ei tohiks politseid kutsuda.

Tema sõnul kutsutakse vahel politsei välja ka siis, kui partnerite vahel on olnud valjuhäälne tüli. Kuigi lähisuhtevägivallast teatamine on viimastel aastatel jäänud Arumäe sõnul samasugusele tasemele, on kasvanud kriminaalmenetluste alustamiste arv.

«Oleme märganud, et järjest rohkem annavad juhtumitest teada kõrvalseisjad, näiteks naabrid, töökaaslased, tuttavad. Ehk inimesed on järjest enam teadvustanud, milline käitumine on lähisuhtevägivald,» avaldas Arumäe heameelt.

Kust saada abi?

• Kui kellegi elu või tervis on ohus, helista viivitamatult 112

   

  Vägivallajuhtumitest võid teada anda ka oma piirkonnapolitseinikule, kelle kontaktid leiad veebilehelt www.politsei.ee

  Esmast kriisinõustamist pakub ööpäevaringselt tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006

  Abivajavatest lastest teavita ööpäevaringselt lasteabi telefonil 116 111

Kuidas sekkuda?

• Kuuldes näiteks kõrvalkorterist kisa, sõimu või appihüüdeid või nähes vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112.

   

  Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, seega ei pruugi olla mõistlik minna ise tüli lahendama.

   Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.

   Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!